4. november 2012

Vaikus

Selle pealkirjaga postitusi peaks siin juba mitmeid olema ja ei jää seegi ilmselt viimaseks. Lühidalt, suvi oli kena. Tööd naudin endiselt ja väljakutseid saan tööpostil ka vaikselt juurde - küll tahaks kiiremini kui antakse. Ei taha detailidesse laskuda. Varemalt tegin seda omajagu (just siinses keskkonnas), kuid nüüd pole enam soovi. Üks esimesi kordi kui olen end tabanud mõttelt, et vast peaks siinsed vanemad postitused mingile maale ära nullima. Kuid samas milleks, see olin mina ja olen sellele ilmselt võrdlemisi sarnane mis siin varem kirjutet. Ikka veel. Ega inimesed ei muutu märkimisväärselt.

15. aprill 2012

"Monoteatri" etendus - A Huey P. Newton Story

Lõpetasin just pealkirjas mainitud teose vaatamise. Tegu on meil monoteatri nime all tuntud nähtusega. Spike Lee poolt ekraniseeritud.

Antud juhul on tegelaskujuks Black Panther Party üks loojatest - Huey P. Newton.

Esit(l)us on kütkestav, ei see on vale sõna, ma ei leiagi selleks õiget sõna.

Huey'st ei looda antikangelast ega ka kangelast, teda näidatakse inimesena - häbeliku põleva idealistina, keda valdavad nagu igaüht meist kahtlused ja kõhklused. Värvikas isik, kelle mõju ulatub tänapäeva.

Ainulaadne kogemus. Innustav ja inspireeriv.

4. aprill 2012

Sõjavägi

Olen korduvalt mõelnud sõjaväele Eestis ja maailmas. Kõrvale jättes fakti, et sõjatööstus on minu arvates meeletu ressursside raiskamine siis praegusel ajastul ei saa ükski riik endale lubada kaitsevõimetust.

Eesti sõjalise aparatuuri masinapark on suures osas (visuaalse vaatluse põhjal) paras humanitaarabi, mis tähendab, et kütusekulu jms on arulage. Ma tahaks näha ülikoolide potentsiaali kasutamist uudsete lahenduste väljatöötamisel, nii kütusekulu vähendamiseks, alternatiivkütuste kasutuselevõtuks (kohalik kütus, võõrkütuse kasutamine on turvarisk konflikti korral) kui ka mistahes muude tehniliste parenduste elluviimisel. Üliõpilastele annaks see hea kogemuse. Samuti jätaks sellised investeeringud raha Eestisse, panustataks nii haridusse kui ka kaitsevõimesse kui ka tehnoloogilia arengusse (osa lahendusi võiks jõuda otsapidi ka tsiviiltarbesse).

Leian, et tuleks järgida Iisraeli eeskuju ja muuta ajateenistus kohustuslikuks ka naissoole ning keskenduda üksikvõitlejaoskuste arendamisele (mida väidetavalt viimasel ajal taas ka tehakse). Valdav osa elanikkonnast peaks aktiivselt olema tegev ka Kaitseväes. Samas ajateenistuse vormina näeksin kolmel järjestikusel aastal toimuvat suvelaagrit senise vormi asemel ehk kutsekooli või keskkooliõpilaste suved oleks sisustatud, nagunii huiavad ringi või teevad orjatööd. Palgaarmeed ei toeta ja ei hakkagi toetama, mida selgemini kodanik tunneb, et tema heaolu ei ole iseenesestmõistetav, seda tervislikum tollele inimesele ja kogu ühiskonnale.

4. märts 2012

No changes

Uuendasin üle tüki aja kodukat. Paistab, et tegin seda viimati 2010. aastal.

Alates oktoobri algusest olen Pärnu linna elanik. Nüüd on suvel hea rannas käia. :D

Kooliga olen ikka samal maal ehk miskit pole muutunud. Ikka 2 ainet ja lõputöö.

Eelmisel kuul oli mul üks vaba päev, kõik ülejäänud päevad olin tööl. Kusjuures ei kurnanud ära, aga nägin, et see on tagurlik teguviis ja ei kavatse seda jätkata. Eile - 27. päev jutti - sai ka tööl käidud, kuigi polnud plaanis. Nädalavahetustel sai tegeldud tööl muude asjadega kui tavapäevadel, projekteeritud, stantsitud, painutatud - seepärast ilmselt ei nüristanud ka ilmselt ära.

Töökaaslastega on sel aastal (tegelikult eelmise aasta lõpust alates juba) peaaegu igal nädalal mingi tegevus olnud. Seeläbi on nii mitmedki klubid nüüd seestpoolt nähtud. :D Aga samas üpris tühi tegevus.

Emotsionaalset sidusust nõudvas valdkonnas olen mõnda aega juba täielikult tühermaal. Halb. But at this point I can almost handle it.

Sain oma tahetud palgatõusu ka kätte. Nüüd tuleb järgmist põhjendama ja ajatama hakata. :P Enne tuleb mõned asjad tööl paika saada ja koolile kriips alla tõmmata.