6. juuli 2010

Ei

Ma ei kirjuta, sest ma ei kirjuta. Võimalik, et mu mõttemaailm on võtnud teistsuguse suuna. Ma ei taha... tahan ikka küll kirjutada, ma tahan inspireerida, inspireerida ennast läbi teiste inspireerimise. Aga ma kahtlen kas ma oskan seda pädevalt, ma väljendan ennast liiga nurgeliselt, ülbelt ja vastuoluliselt.
Ma sulandun kõikjale, samas ma ei tunne ennast kunagi päris loomuliku killukesena mitte kuskil. Mida aeg edasi, seda vähem ma seda üldse tahan. Kuigi korduvalt on olnud ka tahe olla üks grupist, sulanduda märkamatult, kuid ma esiteks ei oska seda ja ma ilmselt ka ei taha seda, aeg-ajalt on ahvatlev sellegipoolest.
HRL oli eeskujulik, omajagu tuttavaid nägusid, alkoholi ja hea ajaviitmine ning üpris head bändid. Juulikuu kõik nädalavahetused sisustatud eeskujulikult, esmakordne praktika. Tööl sain-saan ametikõrgendust (või ametivahetust?), pole paha, saab palganumbrile ka juurde tingida ehk.