17. oktoober 2010

Parandused

Ma ei loe oma postitusi üle, et neid parandada, kui just mõni õigekirjaviga silma ei hakka. Ma lõpetasin selle tegemise juba seoses koolis kirjandite kirjutamisega. Ilmselt võiks ja peaks selle harjumuse üle vaatama, kuid samas on see minu jaoks nii aus ja puhas lähenemisviis, et ma ei näe põhjust sellest loobumiseks. Mulle meeldib, et seeläbi võib mu jutule jääda lihvimata mekk man. Mulle meeldib see spontaansus ja ajas muutumatus, sest seeläbi mu öeldu kajastab võimalikult ligilähedaselt mu hetkeideid. Lihvimata teemandid. Teemandid on ilmselt küll liialdus. It's all about the moment at hand, not the final product. Maksab osaliselt endale kätte, küll üle vaatan kui liigselt tagasilööke annab.

16. september 2010

Ma olen idealist

Ma olen idealist. Mind innustavad suured ideed, mind innustavad üleüldse ideed. Mind vaimustavad intelligentsed inimesed, kes räägivad ja tegutsevad vastavalt oma sõnadele. Inimesed, kes tahavad rohkem kui nende ja nende lähimate heaolu, maailmaparandajad, mistahes vahendite kaudu, mistahes meediumeid oma ideede levitamiseks kasutades.

2. august 2010

Edasi

Ma pean oma prioriteedid, oma eesmärgid, üle vaatama ja tegema vastavad parendused, mulle näib, et ma ei kasuta oma võimekust (potentsiaalset [näilist?] võimekust?) piisavalt. See on too inspiratiivne ergutuskõne iseendale. Küsimus ei ole selles, et ma oleks rahulolematu praeguse olukorraga, mõni aeg tagasi tabades ennast mõttes, et emotsionaalselt tundub asi soojas kohas olevat, meenutasin vaid ca pooleaastatagust aega ja rahunesin sedamaid. Hinnata praegust, aga murda raame ja areneneda ning kasvada edasi on mu tahe. Kas on mu jalad kerkimas maapinnast, et ma selliseid sõnu ritta sean? Kas on see mööduv nähtus ja edaspidi käega nagunii ma löön? Seda näha ei taha ma. Seda ma EI näe. Ma hakkasin hiljuti haikude vormis oma mõtteid kirja panema, võrratult amüsantne on omada vormi mõtete mahutamiseks. Sel viisil keskenduvad ja valmivad mõtted erksamal ja tugevamal moel, tavalise riburadapidi sõnade üksteise järele seadmisega ei taha mitte võrreldagi. Vorm röövib, aga vorm loob ka plahvatuslikke lisavõimalusi. Anna inimesele kuupmeetrine ruum oma mõtete järgi sisustamiseks või anna terve saal, tulemus on reeglina esmamainitu puhul eeskujulikum, ma arvan.
Teadus on äge või sõnastame teisiti, inimese järjest laienev arusaamisvõime universumis toimuvast.
Inimeste iseenda käitumise analüüsimisvõime (kui seda inimesel on) on überpositiivne, kuigi see võtab toda spontaansuse maagiat kergelt ära, muudab see toimimise kordades paremaks.

6. juuli 2010

Ei

Ma ei kirjuta, sest ma ei kirjuta. Võimalik, et mu mõttemaailm on võtnud teistsuguse suuna. Ma ei taha... tahan ikka küll kirjutada, ma tahan inspireerida, inspireerida ennast läbi teiste inspireerimise. Aga ma kahtlen kas ma oskan seda pädevalt, ma väljendan ennast liiga nurgeliselt, ülbelt ja vastuoluliselt.
Ma sulandun kõikjale, samas ma ei tunne ennast kunagi päris loomuliku killukesena mitte kuskil. Mida aeg edasi, seda vähem ma seda üldse tahan. Kuigi korduvalt on olnud ka tahe olla üks grupist, sulanduda märkamatult, kuid ma esiteks ei oska seda ja ma ilmselt ka ei taha seda, aeg-ajalt on ahvatlev sellegipoolest.
HRL oli eeskujulik, omajagu tuttavaid nägusid, alkoholi ja hea ajaviitmine ning üpris head bändid. Juulikuu kõik nädalavahetused sisustatud eeskujulikult, esmakordne praktika. Tööl sain-saan ametikõrgendust (või ametivahetust?), pole paha, saab palganumbrile ka juurde tingida ehk.

9. mai 2010

Jah

Volber Tartus oli mõnus. :D Kahjuks jäi üks element kavast puudu, millest on küll kahju, aga katsun selle vea ka õige pea parandada. Nalja sai, joodud sai, tutvusi sai tihendatud. Teinekordki.
Volbriööl sai jala Pärnust Sinti mindud, 2,5 tundi jalutamist ja kodus. Koju jõudsin sel ajal kui esimesed bussid sõitma hakkasid, seega logistiliselt loll käik. :D Aga see oli taaskord pisike enesetõestus. Huvitav on käia sellist üpris pikka maad. Loob teised arusaamad vahemaade läbimisest ja annab teise mõõdu arusaamale väsimus. Ma ei olnud kusjuures väsinud peale seda. Ei imestaks kui ma millalgi midagi samasugust taas teeks. See on värskendav.
Üks indiviid on kuradi inspireeriv. :D Selline sära ja entusiasm, oivaline. Üks neist, kellega saab märkamatult tunde juttu rääkida ilma, et tekiks mõttepause või vaikust. Oi-va-li-ne, hun-ni-tult! :D

19. aprill 2010

Sketch

Ma pole sõnakestki praktiliselt kuu aega siia poetanud. Ütleme siis, et ei ole enam midagi öelda, minult on viimanegi mõistuseraas röövitud. :D Või kellele sobib siis - lihtsalt ei jõua. Reeglina mingi seitsmest koju, kui trennis käin siis kaheksaks või poole üheksaks ja hui viitsin siis veel siia kribada. :D
Teistkordne reis sai Soome tehtud, seekord messile, täitsa äge oli. Valdur on äge töökaaslane - nalja sai korralikult, üldse on töökollektiiv üpris äge.
Tartus sai ka käidud, esimest korda elus liinibussiga ja see ütles ka ca 25 km enne Tartut üles, minu hinnangu kohaselt lakkasid osad silindrid töötamast, oli tunda, et on jõuetu, juba Viljandis. Sisuliselt poolvõõras seltskond, aga juba oli eelmisest korrast üpris palju tuttavaid nägusid, kellega sai mõnusalt juttu puhuda. Kordamisele.
Esimest korda aastate jooksul võin öelda, et saan üksi olemisega täitsa edukalt hakkama, loomulikult tahaks kedagi käekõrvale, aga saan ka üksi eduliselt kõnnitud. :P Ma flirdin ikka liiga palju või siis... olen lihtsalt rõve. :D Loll lõvi, ma ütlen.
ESFK-ga tegelen ka, sel aastal hiliseks jäänud, aga tundub, et pole hullu, eks näis palju on huvilisi.
Jehoovakad olid sel ajal, kui ma Soomes messil olin, Saatanliku Piibli tagasi toonud. :D Käisid siin hiljuti mind külastamas ja siis sokutasin neile SP kaasa, üpris hapusid/ehmunud nägusid tegid, aga lubasid ikka tagasi tulla. :D
Mul oleks vaja mingit impulsaatorit vms, et mis annaks väikseid lisaimpulsse asjade tegemiseks. Mu spontaansus- ja tegutsemisnivood on viimasel ajal märgatavalt arenenud, aga siiski, arenguruumi oleks (mõistlikkuse piires arenguruumi).
Täiesti kohutav kuidas ma suudan muusikast vaimustuda, viimasel ajal on põhiline esitaja olnud Public Enemy, üks ameerikamaa/maailma mõjukamaid, innovaatilisemaid ja tuntumaid hip-hopigrupeeringuid. Flavor Flav oma seinakelladest kaelakeede ja Chuck D oma ülisuperägeda baritoniga.
Seoses sellega tuli mõned tunnid tagasi pähe, et kuidas kurat inimesed on nii ignorantsed, kuidas ei nähta seoseid, ei usuta elementaarseid asju. Vihatakse pimeda pilguga. Maailm on imeline ja vapustav on uurida ja näha üha uusi ja uusi seoseid esmapilgul väga erinevate asjade vahel.
Sain oma tohutusuureks üllatuseks Arvutid I eksami viie, see oli täielik hämming, enda teadmisi hindasin ise üpris nigelaks, hindasin, et saan ilmselt ühe või kahe, kui üldse ära teen. Kujutage ette siis seda ilmet mu palgel, kui selgus, et sain viie. P.S. Tegu ei ole kergelt häid hindeid paneva õppejõuga, selles seega kurioosum ei seisne. :D Vahelduseks on hea ennast alahinnata. :D Kuigi ma väga ei hinda ennast üle, mis siis, et teistele võin vastupidist muljet jätta. :P Aga piisab nüüd.
Kohtumiseni!

22. märts 2010

Mojo

Mulle tundub, et ma sain või olen saamas oma mojot tagasi, hoolimata "kergelt" kangest kaelast, mille ma mingite mulle teadmata manöövrite käigus omandasin, on mu energiatase taas üle ootuste kõrgel tasemel. Teatud "asjad" võivad vahel ikka nii kuradi inspireerivad olla, jah, inimesed on asjad. :D Tegudele! :P

20. veebruar 2010

Suckity

Ma ei julge siinseid vanemaid postitusi lugedagi, millalgi sai sirvitud ja väga huvitavad lõigud jäid silma, kuidas on oma sõnu lõbusalt murtud ning kuidas aja möödudes hinnang asjadele kipub muutuma. Mingi hetk võiks tegelikult läbi lugeda, saaks tõestusmaterjali teatud käitumuslike korrektuuride tegemiseks ilmselt ja kinnitust, et teatud valdkondades pole mitte sittagi muutunud ja lasen ikka samas vanas vaimus edasi - niigi teadvustan seda mitmete kriitiliste valdkondade kohta.
Pealiskaudne on nii ilus olla, mulle üldiselt ei lähe teiste arvamus väga korda, aga samas ennast vähegi suuremas seltskonnas vabalt ei oska tunda, tegelikult täielikult vabalt tunnen end ainult üksi olles, aga selles valdkonnas toimuvad väiksed tipa-tapa sammud enda kõikjal vabalt tundmise poole. Milleks? Sest, et ma tahan nii!
Kurat, Vocis Ex Obscurum'isse peaks midagi ikka kirjutama, homme s.t. täna ette võtma. Koduka võiks ka pisut ajakohastada, eelmise aasta numbrid alles ees jms. :D
Ja õppida nado!
Sotsiaalset elu arendada võiks ka, laseks tähtkuju omadustel särada, aga noh jah, mõnevõrra keeruline, emotsionaalsed tõrked vms.
Ma olen olnud(?) püsimatu, aga nüüdseks on asi kujunenud vastupidiseks, ma olen kärsitu ja mitmetes aspektides liigagi järjepidev, debiilselt järjepidev, mõnes kohas kuluks kiire käegalöömine marjaks ära, aga lihtsam on ju olla kärsitu, ärritatud, segaduses. Way to go.
Keeli peaks juurde õppima, soome keelt ja vene keelt ilmselt saab vaikselt purssida töö juures.
Destiny is my bitch.
Suckity reals. ;)

12. veebruar 2010

Adapter

Veider on viibida sarnases, kuid samas siiski omajagu erinevas keskkonnas. Kohas, kus sa sulandud kultuuri, aga tegelikult sa oled seal siiski võõrelement. Nähtamatu võõrelement ning see on huvitav, olla võõras kohas ja mitte ennast välja anda, vist (@ mitte välja anda).
Ma olen "kohutav" kohaneja, ma põen ette ära lühiajaliselt ja olukorras olles ei teki mingit segadust, veel vähem paanikat. Kohanemisraskused ei ole mulle, mind ei löö endast välja muudatused, spontaansed juhtumised, misiganes. I'm almighty. :D Well, not actually, but still. :P Kas see on selgrootus? Kas see on elementaarne evolutsiooniline kasulik nähe? On's mul sellest ikkagi kasu? Kas ma võin ennast kaotada olles hea kohanemisvõimega? Ei. Muutused on elementaarsed, me muutume kogu aeg, me kohaneme, me areneme, me sureme. Me oleme täna need, kes me ei ole ei homme ega eile. Sest me pole seda juba puhtfüüsikaliselt. Edasised järeldused tehke ise.
Ma olen liiga külma kõhuga, ükskõikne, liiga tasakaalukas, paras stoik, mis on nii hea kui ka halb, aga heitun ma aeg-ajalt siiski kohutavalt kergelt.
Kaia Grete, sina oled too impulss, miks ma kirjutasin, nagu näha on lehtstantspingid mult tõepoolest mõistust röövimas, tuleb võõrutusravile kiiremas korras minna. Lähen kokaiinile üle parem, jääb vähemalt terve mõistus alles.
Spontaansus on ilus asi, enese vaba väljendamine samuti, väheste arvamusest hoolimine niisamuti.
Inimesed virisevad liiga palju ja ei julge oma arvamust teiste kohta neile näkku öelda. Ma kuulutan ennast sellest probleemist vabaks ja kavatsen luua enda ümber sellise käitumise keelutsooni. :D Muidugi võiks endale teadvustada, et see on kurvalt lõppev ettevõtmine, aga milleks!
Piisab.

31. jaanuar 2010

Trenn

Elus esimest korda sai jõusaalis käidud. :D Esiteks sai muidugi lootusetult valesse kohta mindud, Tervise sanatooriumi juurde Terviseparadiisi asemel. Tipa-tapa kesklinna ja sealt esimesse bussipeatusse, kuskohast leidsin õige tänava asukoha lõpuks üles. Kohale jõudsin tund aega peale kesklinna jõudmist. Tund aega jõusaali ja kokkuvõttes mingi 10 km kõndimist. Hea, et rumalus on tervislik. :D Igastahes pisut üle 5 korra kuus saan tasuta käia firma poolt antud kliendikaardiga, plaanis 2 korda nädalas käia vähemalt, puudulikud korrad ostan siis juurde.

21. jaanuar 2010

Täpselt

Lõpuks on siis vajalik programm olemas töö juures ja töö läks lahti hooga. Äge. Siiamaani oli täielik tööjõu raiskamine ja mulle kohe üldse ei meeldi tühja passida.
Üks indiviid hämmastas mind taaskord, mis on äärmiselt meeldiv iseenesest, mul on teab-mis-ajast juba tekkinud kerge mitteüllatumise kiht. Aeg-ajalt meeldivalt üllatuda aga on äärmiselt positiivne. Aitäh!
Aeg kulub ja kulub ja kulub. Mul hakkab ka lõpuks tekkima olukord, kus 24 tunnist ööpäevas jääb väheks. :D Varasemalt sai sujuvalt tundidekaupa aega surnuks löödud, küll mitte just kõige väärtusetumate tegevustega, aga ikkagi.
Laupäeval Tallinna oma de facto eksisteeriva organisatsiooni juhatuseliikme kohuseid täitma.
Ahjaa, magada ei oska enam, tobe pooluni juba mitu nädalat, põhjuseid pole, vähemalt ei ole räiget väsimust peal.
Tegudele.

14. jaanuar 2010

Vaev

See varahommikune tõusmine on ikka kohutav. :D Saan üles nagu naksti, aga unetunde jääb paratamatult väheks 6-7 tundi maksimum ja seda on vähe ja kuna põhilist töövahendit - arvutit - endiselt vajalikus ulatuses kasutada pole võimalik (täna seati lõpuks üles, aga ilma programmideta) siis passi ja vägisi tikub uni peale. Kui tegevust on siis pole nagu eriti probleemi. Uurima, vb saab tunnikese tööaega edasi nihutada.
Natuke üle nädala tööl olnud ja tunnen ennast üpris nagu kala vees. Tundub, et ma kohanen kiiresti. Tööülesanded ei tundu ka rasked olevat, kuigi eks kindlasti tuleb raskusi edaspidi ette, aga sujub üldiselt hästi. Ei ole vaja meeletut vaeva näha, et püsida lainel. Enam-vähem kõik tundub arusaadav.
Ah jah, tõbine ka ju, seetõttu ilmselt ka väsimus suurem.
Ühesõnaga igav deskriptiivne postitus kukkus taas välja, olen kaotamas mõtlemisvõimet ja mistõttu? - monetaarse heaolu tõstmise nimel. :D Kuigi seal on ka teine sügavam idee taga, korralikult iseseisvasse ellu astumine ja enese tõestamine. Teod loevad, mitte sõnad, vist. Tegusid loetakse mitte sõnu. :D

10. jaanuar 2010

Töö

Esimene töönädal läbitud, esimesel päeval sai sisse magatud, ärkasin personalijuhi kõne peale, kohale jõudsin kümnest. :D Aga üldiselt on hästi läinud, töövahendi - arvuti - puudumine morjendas küll reedel, kuna mitte sittagi polnud teha ning seega uurisin vana stantsi manuaali, vägisi tahtsid silmad kinni vajuda ja enam teksti mitte seletada. Aga see oli ilmselt tingitud vähestest unetundidest, 4-5-tunnised ööd jätavad ikka soovida, tuleb ümber vaadata ja unetunde suurendada.
Töö iseenesest on arusaadav ja mingit suuremat väljaõpet pole vaja, kuigi võib-olla saadetakse kuhugi. Vajadust ma selleks igastahes ei näe.
Kollektiiv on normaalne. Parajalt vaba tegutsemisruumi paistab ka olevat, saab omajagu iseenda peremees olla. Hea mulje on jäänud esialgu seega. Eks näis mis edaspidi saab.

Niru asi kõige selle juures on see kuradi varane tõusmine, aga ju tuleb sellega ära harjuda. :D

2. jaanuar 2010

Armastus

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

see on õhus mida hingad, inimestes keda hindad,
hetkedes, mil magus vool tungib sügavale rinda,
see on see miski, mida raske seletada,
nagu ilus tüdruk keda häbelikult suudad teretada,
pea käib ringi alguses, kuid ajapikku tuleb kindlus,
täiuslikkus pole määrav, liigne kirg põletab linnu,
usk ning lootus selles trios lohutust asendavad,
armastus viib tagasi pinnale, kui seisud masendavad,
perekond, number üks, südames kes ühendatud,
inimestele mu ümber alati on pühendatud,
iga rida selles loos, iga sõna ja hingetõmme,
armastus on armastus, nii oli eile ja on ka homme!

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

esimene pilguvahetus, mis kingib kõhutäie liblikaid,
mäletan me kohtumist, mis südamesse jäi,
see tuli järsku, nagu välgusähvatus, kui igavlesin tunnis,
ta jalutas kõrvaklappides ja tal olid fankid trummid,
nii värske! kaasahaarav! elujõud pluss kompromissitus,
ja vabalt jooksvad sõnad, mida kuulama jäin lummatult,
aastaid hiljem peale proove ja meelestläinud ridasid,
mõistan alles nüüd sõnastada oma täielikku lugupidamist,
kuigi vahel tundub mõtetu ja vahel on valus,
on see mu ainus toimiv suhe, kus ausus on kõige alus,
armastus on armastus, armastus on tunne
ja see tunne lööb siiani mul kõik kanalid umbe!

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

armastus on armastus, armastus on tunne,
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde,
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow.

Võin küll põgeneda, pugeda peitu, ära pöörata näo,
kuid enda seest, mis korra leitud, see enam kuhugi ei kao,
ja peale tundetorme, vihahooge, üksindust täis käike,
otsa vaatavad silmad, millest vastu särab päike,
ar- maa-stuus ooon!!
las igaüks lõpetab lause seal kusmaani julgeb tunda ja kindlalt teab
et ärajoosta pole vaja, pole vaja ennast sundida
ta areneb ise nagu beebi, õpib istuma, seisma, kõndima
armumise lõpus kipub reaalsus tundeid tuhmistama
leiad rohtu selle vastu kui julged julgelt unistada
tühi tähi pühi meelest ja ta tuleb, valgustus
igal ajal igas hetkes armastus on armastus

armastus on armastus, armastus on tunne
tunne on miski, mis kestab rohkem kui tunde
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow

armastus on armastus, armastus on tunne
tunne on miski mis kestab rohkem kui tunde
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow

armastus on armastus, armastus on tunne
tunne on miski mis kestab rohkem kui tunde
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow

armastus on armastus, armastus on tunne
tunne on miski mis kestab rohkem kui tunde
armastus on maagia, positiivne jõud. yo!
armastus on muusika need biidid ja flow

armastus on tunne,
armastus on armastus,
armastus on tunne

Lugu: Armastus on armastus
Esitaja: Külalised