2. veebruar 2009

1. päev

1. päev semestri auditoorse osa 90-st päevast on läbi, läks igati edukalt. Huvitav detail, mis praegu pähe tuli, on see, et ma olen märksa enesekindlam kui varem:D See selleks, tunniplaan on varane, kuid õnneks ei ole päevad pikad, täna oli kõige pikem päev - 9:00-15:30 ehk siis 7 akadeemilist tundi (3+2+2) kolme aine peale kokku, homme ja ülehomme on 4 ja neljapäeval ainult 2, reede üldse vaba. Aga hea, et varased tunnid on, saab magamisrežiimi ehk paika, täna ärkasin mingi viiest ja õieti ei maganudki enam peale seda, poolunes või paar tundi kõige rohkem sain peale seda und, ja no magamajäämine ka ei suju kohe üldse. Tundub veel, et süda paneb näkku, õhtul magama jäädes viimasel ajal pidevalt kuulen kuidas süda kohiseb kõrvus ja nagu südames on valu või midagi sellist, varsti nagunii kardioloogi juurde, eks siis paista. Süda katki tehtud, teatud hiljutise "juhtumi" pärast:D Vaatasin, et doonoripäev TTÜ-s millagi varsti, aga pühapäeval vist ja see ei sobi eriti, muidu ammu mõelnud, et võiks verd anda, vere puhastamise eesmärgil vms. Ja türa no ei taha üksi olla (mõnevõrra sellega muidugi leppinud juba, aga nahhui ikkagi on kuradi võõras tunne) ja ma ei tunne ennast vabana, et oh nüüd saab naisi vaadata vms, ei paku huvi, vaatan ikka sama pilguga nagu enne. Vist:D Raske on, muud midagi, kasvatab iseloomu ja muud sitta, minu puhul iseloomu kasvatamine tähendab seda, et ma muutun ülbemaks, vist:D Arvestades, et viimane semester siis nagu polegi viga, et "segajaid" pole, aga mitte nii, kurat küll, et jäetakse maha, see on suurem "segaja" kui koos olemine eales olla saab. Aga aitab kah... raamat ja uni.

Kommentaare ei ole: