30. november 2008

3

Seda semestrit on jäänud veel 3 nädalat. Eelmise nädala tegelesin joonestamisega, sel nädalal pean veel tegelema + veel mitme muu asja-ainega. Ega ilmselt vedelemist ja aja surnukslöömist terve päeva lõikes enam lubada ei saa, välja arvatud laupäevad-pühapäevad. Üldse pole kindel kas saan ained tehtud või mitte, aga noh üritan ikka kõik edukalt ära teha. Kevadsemester tuleb ilmselt julm. Eriti julm kui ma suudan ka kõik korralikult ära teha, kaasa arvatud lõputöö, vb liialdan ja läheb lihtsalt, kuid väheusutav.
Ma olen minetanud oskuse asju pähe õppida, aga kuna ma neid mõista ei suuda piisavalt kiiresti (kõike siis), siis on lood sitad. Ma ei suuda asja talletada mällu, kui ma ei saa sellest aru ja kuna ma pole just kiireima taibuga (muidugi mitte väga aeglane ka) siis jääb paratamatult igaks eksamiks õppimisel midagi (protsentuaalselt päris palju) segaseks. Mulle sobib palju paremini semestri jooksul väiksemate jooksvate tööde tegemine, väiksem maht, ühtlasem, lihtsam aru saada ja seega ka paremad tulemused, kui kõik on semestri lõpus pläraki koos siis on see minu jaoks kõige hullem. Olen ka sellistest olukordadest välja tulnud mõne korra väga edukalt, aga üldiselt on sel juhul tulemused ikkagi nigelad. Kusjuures, see omadus on mul olnud kogu aeg, antud õppimissituatsioonis lihtsalt segab rohkem kui gümnaasiumis.
Rutaga on kõik õnneks (u)oki-toki, mis on üldiselt eelduseks kõigele muule:D On muidugi häirivaid asju, eelkõige mingeid suht rumalaid ja masendavaid mõtteid, aga see on tühi-tähi ja üldiselt minu enese genereeritud, omamata mingit tegelikku alust. Tal on räme koormus ikka, aga saab täitsa normaalselt hakkama, tubli nagu ta on;) Pohhuist ja egoist, aga saab hakkama suuremate probleemideta, on küll nõrku kohti, aga kellel poleks, igaühel on aineid, mis ei lähe kõige paremini. Ma sain küll igal pool hakkama, mitte, et ei oleks hinnete skaalat terves ulatuses aeg-ajalt näinud hinnetelehel:D Üldiselt ma vedasin alati nii välja, et lõpuks aastahindeks tuli ikka 5, sageli matemaatiliselt hoides pigem nelja poole, aga sõltuvana heast läbisaamisest õpetajatega ja ka tänu mõnele pärlile töödes aeg-ajalt tuli kokkuvõttes aastahindeks 5.
MVO tasemel on hämmastav näha, et nüüd hakkavad alles realiseeruma kõik need ideed, millega teinekord 5 aastat vb varemgi tagasi välja on tuldud, ning kõik realiseerub hästi. Kuid üks asi, mis häirib, on kas näiline või tegelik eesmärgi puudumine, valdav enamus tegeleb eraeluga ja MVO on tagaplaanil. Naljakas mõelda miks ma MVO-ga liitusin alguses, põmst katse, et näha kas mu arusaamad satanismist on "õiged":D Esimesel kohtumisel teiste mvokatega seadsin järgmise eesmärgi, olla mingi aja pärast Jasoni asemel või siis üldiselt juhatuses. Mõlemad on nagu näha korda läinud. Mis edasi? Ikkagi ametlik organisatsioon ja sellest võib-olla tähtsamgi prioriteet minu jaoks on, et MVO oleks meedias kõike satanismi puudutavas arvamusliider, mis tegelikult vaikselt nii juba ongi.
Ma olen seda tähelepanekut vist blogis ennegi maininud, aga mind siiani hämmastab, et kustahes ma olen, lõpuks jõuan ikka "juhtkonda", sealjuures nagu üles näitamata mingit suurt initsiatiivi reeglina, sedasi mängudes, MVO-s. Huvitav kas sama kehtib ka tööl?:D Eks näeb paari aasta pärast ilmselt ja saab järeldused teha.
Aitab ka, uneaeg, kuigi teab-mis-ajast juba unega probleeme, hea uni tuleb alles hommikul tavaliselt.

18. november 2008

Täielik hämming....

Terve tänase päeva musuga rääkides on mind vallanud täielik hämming ja arusaamatus, kas mina olin liimist lahti või ta lihtsalt mängis/lollitas minuga, või mõlemat. Igastahes täielik emotsionaalne ameerika mäed:S Ei oska uskuda üht ega teist. Loodetavasti kõik negatiivne, mis ta täna ütles, oli minuga mängimine või nalja tegemine, kuigi just seda ma keeldun uskumast millegipärast. Kahe päeva jooksul niivõrd vastakad signaalid, et täitsa haige. Tegelt on haige olla veits, vb see ka mõjutas. Ehk on kõik (u)oki-toki. Prrrrr.... Aga magama.

2. november 2008

2 aastat

Täna sai 2 aastat. Hea on olla, õnnelik;) Olime muidugi koos ka see nädalavahetus. Ütles veel, et huvitaval päeval - hingedepäeval - sai 2 aastat, huvitav tõesti, igast seoseid saab luua:D
Nende kahe aasta jooksul on olnud kõvasti probleeme, kuid kokkuvõttes on need kaks aastat ilmselt mu elu kõige õnnelikumad olnud, sama 2 aasta jooksul on olnud ka elu kõige valusamaid hetki, aga nii see käibki, loodetavasti tuleb neid aastaid veel ja veel, aga ette seda ei saa teada, praegu on tuleviku suhtes suht positiivsed tunded igastahes.
ööd.