20. juuni 2008

Vabadus?

Osaliselt jutukas räägitu, osaliselt kõik muu viisid mind mõttele "mis on vabadus?". Et tänapäeval kõik laiavad sellega, et nad on vabad ja neid ei koti mitte kellegi arvamus ega teod, aga see on ju.... ükskõiksus mitte vabadus? See on nagu sissetuleva info eiramine (siinkohal eristada eiramist ja info filtreerimist, eiramise korral väljendatakse täielikku ükskõiksust avalikult (eelkõige), info filtreerimise puhul info töödeldakse ja tehakse sobiv valik, kas siis info kasutamine, talletamine või kustutamine) võrreldav kasvõi näiteks... geiparaadi tüüpi enese vägivaldse esiletõstmisega, ühesõnaga ebaloomuliku tegevusega, kusjuures eiramise puhul info talletatakse koos eiramisemotsiooniga ehk kogutakse endasse pahna juurde selle asemel, et ebavajalik kustutada/unustada, kantakse kaasa prahtinfot ühesõnaga.
Vabadus minu mõistes (mille ma endale sõnastasin umbes veerand tundi tagasi) tähendab, et sa ise ei suru ennast teistele peale ja teised ei suru ennast sulle peale/sa ei lase teistel endale peale suruda ning sellega kogu määratlus piirdukski. Absurdne on rääkida, et vabadust piirab ühiskondlik kord, perekond, kool, seadused jms - kui ka need kõik ära võtta siis jääks veel instinktid ja mõndagi muud, mis siiski veel nö piiraks mõnede arvates. Ei piira, see on loomulik, kes laseb ennast nendest aheldada on selles ise süüdi, inimkond on oma ellujäämise selliselt kujundanud ja seega ei saa neid ellujäämise viise pidada vabaduse piiramiseks, need on teadlikult ja vabatahtlikult vastu võetud, näiteks näide (jM-i varamust), kus hevikad oma rebel iseloomuga sõjaväes murdusid/murduvad ja pärast enam sellised pole ja need, kes sõjaväes käske täidavad on ka pärast korralikud hevikad, on ideaalne näide iseenese vabaduse vabatahtlikust piiramisest. Inimene seab kõik piirid endale ise, sunduslikku pole midagi, tahad, ära allu seadustele, aga ära virise kui kinni lähed, ei taha kooli käia, ära käi, aga pärast arvesta, et korraliku töö saamisega võib probleeme olla, kõik on kinni vastutuses ja mõistlike valikute tegemises, kuid siin on üks hiiglama suur AGA... inimene pole mõistlik ja see kõik probleemid põhjustabki. Mõistlikkus, paindlikkus, iseseisvus on ilmselt 3 märksõna, mis peaks üht mõtlevat olevust iseloomustama, aga kas iseloomustavad? Pigem ei kui jah - ei mõisteta asju/üksteist, ollakse jäigad ja paindumatud oma vaadetes ja tegudes ning mis vb kõige hullemgi, sõltutakse jube palju teiste arvamusest ja pigem toetutakse teistele kui iseendale. Inimene on nii vaba kui vaba ta olla tahab.
Vabadus organisatsioonis võib olla positiivne, kuid näikse, et on pigem negatiivne, kui pole kohust siis kiputakse täielikult nullilähedase panusega leppima, kuid mis peab saama organisatioonist, kus pole kedagi, kes org-i edasi viiks? Surnud rakk. Igaüks saab midagi ära tehtud kui ta näeb selleks vajadust, kuid kui tegude teostamine on pandud isiku enda alagtusele siis jääbki pahatihti nii, et mitte midagi ei saa tehtud, muidugi on ka erandeid, kuid nagu alati on neid vähe. Kas organisatsioon peaks siis olema orienteeritud täielikule vabadusele või täielikule kohustusele? Senised kogemused näitavad, et vahepealsed variandid ei kipu töötama. Täielik kohustus on lihtne (samuti täielik vabadus), kõik on kindlalt paigas (või siis pole midagi paigas) ning kõik peaks toimima, kuid kas toimib? Toimib, aga ebaefektiivselt, seega peaks lahendus siiski olema nende kahe mõistlikus vahekorras, et osaliselt on asjad organisatsioonis rangelt reguleeritud ja ei kuulu vaidlustamisele ja üleastumisele ning suurem osa toimib vabatahtlikkuse alusel, nii saavad aktiivsed teha mida soovivad ja passiivsemad teevad tänu osade asjade kohustuslikkusele ka midagi, toimiv süsteem olemas. Kui keegi kahtlustab, et ülalolev jutt organisatsiooni kohta puudutab MVO-d siis nii see ka on, vähemalt osaliselt, algideelt.

Post Scriptum: Inimesed, kes on vastutustundetud ja ei saa oma valikutega ise hakkama tuleks saata surma.

14. juuni 2008

Kõik ja mitte midagi

Ma olen unine ja väsinud ning paremal pool ribide alt valutab juba paar päeva, vahelihase (vist) ära venitanud/rebestanud sealt.

Huvitav, millal jõuab Eestis kätte aeg, kus kohalikud satanistid hakkavad üllitama satanismiteemalisi kirjatükke ja ka raamatuid, või küsiks teisiti, mis on sellest puudu, et me selleni jõuaks? Eriti kuna satanism pole miskit, mis kindlate muutumatute reeglitega paika pandud, seetõttu on raamatute/esseede/kirjatükkide loomine sisuliselt hädavajalik. Potentsiaali on, pole kahtlustki, millest siis puudu jääb?

Miks otsitakse elu mõtet? Et luua illusioon, et su eluke on midagi väärt? Et see muudab midagi? Nagunii muudab, tee mida tahad, tegevusetus on ka tegutsemine. Sure vargana, rikkurina, presidendina, oma jälje jätad sa maha nagunii, kas seda jälge ka mäletatakse on teine teema. Kuna inimene ei saa elada eraldatuna kõigest muust siis jääb tema "nimi" ehk tema olemus jääb alatiseks alles saades osaks teistest "nimedest".

Kas tänapäeva tohutud infohulgad viivad inimesi tagasi religiooni juurde? Teadmised on kahjustanud väga palju religiooni (eriti teatud religioone), kuid poleks üldse imelik kui needsamad teadmised oma ülekülluses tooks tagasi religiooni troonile, sest inimmõistusele hakkab see tohutu infovoog üle jõu käima ja lihtsam on pöörduda nö fiktsiooni juurde tagasi, see võib samas tekitada ka mitmeid pool-pseudoteaduslikke uusreligioone, osaliselt teadusel rajanevad, samas siiski osaliselt fiktiivsed religioonid. A la footonjumala religioon vms. Igastahes huvitavam kui paljud tänapäeva religioonid:D

Foorum on krdima surnud, endal pole jaksu ka, et asja tagant utsitada, suvi ka veel, niigi veel vaiksem. ESFK läheb ka miinusesse jälle kindlalt, järgmine aasta teeb siis veel väiksemalt, ära jätta küll ei kavatse seni kuni vähegi tulijaid on.

Huvitav kas täna on veel sitem magada.

11. juuni 2008

Torm

DVDA on lahe:D Bonsai on lahe;) Paljud asjad on lahedad:P

Ma olen osaliselt täielikult hämmingus ja samas pole ma üldse üllatunud, sest see (millest ma küll räägin, kuid ei täpsusta mis too on;)) on kogu aeg nii ju olnud, muutunud on ainult väiksed nüansid.

Peab (? tuleks? oleks mõistlik?) hindama seda, mis sul olemas on ning käituda rahulikult, mitte meeleheitlikult, selle nimel, et sul edaspidi ka on olemas need "asjad".

Suhetes tuleb jätta hingamisruumi ja mitte olla pealekäiv, kellelegi ei meeldi kubjas seljataga, kui inimene tunnetab, et ohjad on ta enda käes siis võib ta käituda (lugeda: käitub) kordades meeldivamalt kui olles peale käidud.

Täna tuli ka sorts vihma, võttis ehk tolmu kinni mõneks ajaks ja tegi taimedele ka head.

10. juuni 2008

Imelik

Niivõrd vastuolulisi signaale saan, et ma ei tea mis on õige, vb on kõik signaalid õiged. Huvitav igastahes.

Perse

Sitt päev on olnud, tööd küsimas käimine põhimõtteliselt ebaõnnestus ning viimased ca pool tundi on masendavad olnud, arusaadavad (mis kõik hullemaks vast teebki), kuid neid vastu võtta on karm, väga karm.
Luksusin kolm korda õhtupoole, enne seda paar tundi lugesin Lõvi tähtkuju kohta, et 3 on õnnelik number, sittagi on, kuigi praegu tõmmatud seos on täiesti juhuslik ilmselt, liiga juhuslik.
Sitt on olla, kuradima sitt, kuid ma ei tea... elu läheb edasi? võib-olla... kindlasti, ei saa, magama.

9. juuni 2008

Nimetu

Ruta oli siin reede õhtust pühapäeva hommikuni, kuigi meil oli igav, oli meil mu meelest ikkagi koos hea, ei tea kas ta on nõus, arvan, et on, aga igavus on paratamatu kui tegevust pole ja tegevust polnud suurema osa ajast, kui tegevust oli, polnud ka igav:D Üle kolme nädala siis esimest korda, polnudki ammu nii suurt vahet sisse tulnud.
Homme (s.t. tegelt täna) töö kohta hommikul uurima.

6. juuni 2008

Töö

Mulle meeldib tööd teha enda algatusel, enda reeglite järgi, kuigi kõigi teiste ideed on ka teretulnud ja lähevad tihti ka läbi, kui neid paremaks pean. Mind ei saa sundida, pole mingit mõtet, omal algatusel teen ma rohkem ära kui kellegi sundides. Seda võiks teada, suhtlusoskus on peamine, suhelda oskad, tahan ma ka aidata, nii lihtne ongi.
4-tunnine tööpäev oleks ideaalne, 10-12 ja 13-15 (vms) ja kogu lugu, aega hommikul magada ja aega peale tööd omi asju teha, ilmselt asjad liiguvad ka selle poole, näiteks Euroopas loetakse täistööajaks juba praegu 30 tundi nädalas ehk 6 tundi päevas, meie 40 tunni asemel, liiguks see näiteks veel 25 tunni peale, oleks juba suht ideaalne.
ööd.

5. juuni 2008

=

Isa kodus = tööisu kadunud. Kuid siiski nipet-näpet sai tehtud. Asi seegi.
Kuidagi mõnus ja rahulik enesetunne on sel nädalal juba mitmendat päeva, polegi midagi sellist ammu tundnud, sundimatu, rahulik ja mõnus... ja kõik sujub... paremini kui varem. Rahu, ainult rahu... paistab olevat ideaalne soovitus.

2. juuni 2008

rnd

Ilma isa vingumiseta on hoopis teine tunne ehk siis isa polnud täna kodus, absoluutselt ei seedi käsutamist. See-eest "käsutasin" täna ennast ise ja nii mõndagi sai tehtud.
Võib vast öelda, et kõik on lahenenud rahulikult, tuju on hea ja rahulik ja lõbus ja olen väsinud tänasest töötamisest, aga see selline mõnus väsimus.
Homme saab eksami hinde teada, ehk vedas välja, kui mitte siis vaja veel 1,5 nädalat õppida ja korra veel Tallinnas käia.

1. juuni 2008

Relatiivsus

Magasin 5 tundi veel, nii et mingi ühest ärkasin alles üles, seejärel sõin ja siis läksin välja kanavõrku harutama, oma 1,5-2 tundi läks selleks, siis sõin jälle ja seejärel vedasin puusoga töötoa juurest ära. Ning peab mainima, et töö teeb imesid.
Ma olen kogu seda teemat vaadanud vale nurga alt ning piisas selle mõistmisest kui tuju paranes ja segadus kadus. Einstein oli geenius või geniaalne varas (milles ma isiklikult kahtlen, varas olemises siis), kuigi iga uus nö leiutis on eelnevate leiutiste täiendatud parandatud edasiarendus, alati! ehk siis osaliselt vargus, mis minu meelest näitab seda, et sellised asjad nagu plagiaadisüüdistused ja asjade patentimine on absurdsed ja progressi taandavad ja rikkuvad elemendid, neid ei tohiks olla.

Ööd

Aga uuesti magama, väsimus on endiselt kallal ja nii ma õhtuni välja ei vea, natuke und teeb pea ehk selgemaks.
Ma ei taha uuesti algusest alustada, ei alusta siis enam üldse, ei tea.

Ruta, kalli oled:)

Lühike

5 tundi hiljem uus postitus, kordagi pole seda enne juhtunud, samas pole enne ka sellist päeva olnud nagu eile. Ärkasin kuue paiku, palav oli, tegin akna lahti ja hakkasin eilsele mõtlema... ja pisar tuli silma. On see enesehaletsus, siiras kahetsus, kartus... ei tea, ei omagi tähtsust vist. Mida ma tean on see, et tunda kuidas keegi, keda sa armastad, su käte vahelt ära hakkab vajuma nii, et sa ise ei suuda (või ei oska??) midagi teha, on kohutav, tuhat surma surra oleks vast lihtsam, kuigi võimalik, et ma pingutan üle, aga kas on võimalik sellises situatsioonis mitte üle pingutada? jääda rahulikuks? - ei tea, minu oskuste hulka see ei kuulu igastahes. Magama jäin kusjuures rahulikult, ei vähernud nagu tavaliselt, kuid see on puht tahtejõu küsimus, hommikul nii suurt tahtejõudu, et edasi magada enam polnud. Ja ma sügelen ja punetan... Naljakas, piisab tugevatest emotsiooonidest (nn negatiivsetest eelkõige) ja mu nahk punetab nagu peet ja sügeleb. Aga hea küll, üks päev korraga tuleb võtta, vist...

Rahulik ja kurb

Ma olen praegu rahulik ja kurb, terve päev on olnud emotsionaalne ameerika mäed põrgus, ma olen nutnud täna, olnud pettunud, vihane, tahtnud kallale minna mõnele inimesele ja olekski vist kõik, kuid selle kõige kõrval olen ma praegu täiesti rahulik kuid pisut kurb, ei taha laskuda detailidesse, ei näe selleks mingit vajadust, ei näe põhjust eriti üldse sel teemal rääkida, midagi mida pean seedima iseendas, omaette ja lahendused ise leidma, praegu on hunnik infot ja segadus... aga rahulikkus. Mõtlesin, et lähen vist ikkagi tööle, paari nädala pärast siis vb, kodune elu oleks talumatum vast, ei tea, eks vaatab, parajalt olevikus elamise teema on peale tulnud, mitte päris vabatahtlikult küll, tulevik ei hirmuta, on ette näha raskusi ja probleeme, kuid see ei häiri. Aitab jutust, peaks vaikusekuuri endale tegema, minimaalselt rääkimist ja rohkem endasisest mõtlemist... nii teengi. Head ööd mulle.