31. märts 2008

Relatiivsus

Aeg on suhteline, pole küsimustki selles, täna sain väga hästi tunda seda, tibu jäi täna haigeks ja me pole suurt suhelnud täna seetõttu ning seetõttu aeg venis päris palju, temaga rääkides aeg lippab, liigagi kiiresti, täna aeg jalutas.
Grupivennad on jube lahedad tegelt, kas alati on nii, et seda mõistetakse alles pärast või siis kui asi hakkab läbi saama, vb on minu puhul asi siiski selles, et ma väga kergelt ei sulandu või kuidas seda öeldagi, mul pole probleeme võõrastega suhtlemisel, aga et võõrast, kellega mõned korrad suheldud, saaks hea tuttav või koguni sõber, see võtab mul päris kaua aega. Samas ei näe, et see oleks halb, ma tõesti ei taha ja ei vaja suurt hunnikut sõpru-tuttavaid, pigem vähem ja pigem kvaliteetseid.
Suvel samasse kohta tööle suure tõenäosusega kuhu eelmine suvigi praktikal olin, palgaläbirääkimised on muidugi vaja veel pidada millalgi, aga koht on olemas ja ootab, ilmselt terve suve tööl, eks näis.

30. märts 2008

Suveaeg

Huvitav, et elektroonika suudab suveajale üle minnes vigu teha, kuigi ma kahtlustan, et viga on kasutajaliidese poole lülituste tegijas ehk inimeses. :D Aga see selleks.
Nädalavahetus oli enam-vähem tavaline, küll seekord taas päevases nihkes ehk tibu tuli laupäeval, oli mõnus nagu ikka ja kuidagi rutiinne, peaks mingeid muid tegevusi välja mõtlema praeguste asenduseks ja/või praegustele asenduseks.
Veits sai mikro-makrot ka ikka õpitud, täna pole jõudnud, homme-ülehomme veel aega.
Bussis kaht paari silmitsedes jõudsin järeldusele, et paarid on "üht nägu" enamasti ja see viis mind järelduseni, et ma olen ilus. :D

28. märts 2008

Piir

Oeh... täna oli üle tüki aja jälle piiripealne olukord, lahenes ikkagi hästi, kuid oli jällegi eelmisest hullem, kas kunagi jõuab ka piiri ületamine kätte? või kui mina enam ei suuda? Eks näis, loodetavasti mitte.

26. märts 2008

Kolmapäev

Uni oli täitsa hea sel ööl, ilm see-eest on ebasobiv, ei meeldi ikka küll, et kevadel nüüd talv hakkas, oleks talvel selline ilm olnud poleks mul selle vastu midagi olnud, aga praegu on see juba jama, tahaks juba ikka korralikku kevadet. Täna oli üks loeng ainult, kuhu ka jõudsin ning enam-vähem suutsin ka loengut ilusti kuulata, kuigi palju sai ka muud tehtud, a la mingit ratsusammudega piljardi moodi mängu mängitud mingi suvalise lehe peal, mis vedeles ühe laua peal auditooriumis. Enne seda sai veel mikro-makrot õppida, loeng oli ka mikro-makro oma. Täna läksid kupud kodu poole teele, tellisin nimelt massaažikupud, täpsemalt ei viitsi seletada. Homme (ehk!) viimane tegevus mehhatroonika projektiga. Mikro-nano referaati peaks tegema hakkama, järgmise kolmapäevani rõhk siiski mikro-makro vaheeksamiks õppimisel. Tibuga on hea, väga hea, kogu aeg suht, mõnikord küll on ta võimatu oma olematu tuju või jonniga, aga see on tühiasi. Peab ka blogi nüüd... uuesti. Top Gear käib... vaatan edasi.

Edusammud

Hommikul tõusin mingi kümnest ideega minna loengusse, selle mõtte matsin õige pea maha, siis koristasin veidi, seejärel mängisin Pätrikut tund-poolteist, mille peale ma sain vihaseks (mitte mängu vaid mängimise) ja kustutasin save game'd ära, seejärel sõin ja läksin teisse loengusse, loengust suutsin hoomata 1%-5% sest kuidagi ei suutnud keskenduda õppejõu räägitule, kõigele muule aga küll:D, siis koju, rääkisin tibuga, õppisin mikro-makrot ka veits ja ongi kogu lugu suht. Nüüd magama... Et nagu asju on mõttes, aga ei suuda neid kuidagi välja öelda, väsimus nahhui.

25. märts 2008

Pätrik...

Tibu tõmbas mingi paar päeva tagasi mängu Patrician III, mingi kaubanduse simulaator, ja ma siis mängisin täna seda sisuliselt kogu aja peale kooli, haige, tagantjärgi tarkusena oleks tahtnud tibuga pigem rääkida, ei paku huvi mingi krdi loll mäng kui on võimalik mängida maailma suurimat ja tuntumat mängu "Elu" (mitte et arvutimängud selle mängu "Elu" juurde tegelt ei kuuluks), mis viibki mind mõttele, et "see on ju kõigest mäng"-ütlus on absurdne, iga nn "mäng" on ikkagi osa elust ja see jääb indiviidile külge eluks ajaks, see pole midagi sellist, mis kaoks millalgi ära, see on ja jääb, igavesti, mäng peaks olema alternatiivreaalsus, et saad proovida midagi, mida päriselt ei teeks, hui on, ka kõige reaalsema reaalsuse juures ei suuda sa saavutada seda tunnet, et sa oled inimese tapnud, kellegi alla ajanud vms, kuni... kaob piir selle loodud reaalsuse ja tegelikkuse tunnetuse vahel, kisub jM-i teema peale... Igastahes Pätrik on täitsa lahe mäng, mis siis, et tegelt ma seda mängida ei oska ja traineriga 14 miljonit rahaühikut endale suht kohe panin, aga nüüd teen vist uninstalli, elulisemad asjad tõmbavad rohkem - näiteks tibuga suhtlemine ja mikro-makro vaheeksamisk õppimine.
Krdi väsimus nahhui... ma ei tea, ma olen isegi söömise ja söögi tegemise miinimumini kahandanud, räige, passid ja passid ja oled väsinud ja lähed magama ja tõused ja oled väsinud, konstantselt jätkuvalt, tuleb väsimusele jalaga munadesse anda kuidagi, veele teadmata viisil, aga aitab.... täna saab vähe vähem magada, eile magasin mingi 12 tundi, mitte et see oleks mingit erilist mõju väsimuse tasemele avaldanud, aitab... magama.

23. märts 2008

Jälgimine

Inimesi on huvitav jälgida ja just nii, et nad sind ei märka, kuid ka siis kui märkavad on neid huvitav jälgida. Samuti on huvitav vaadata mis reaktsioone sa ise teistes põhjustad, viimasel ajal olen tähele pannud, et kui inimesed mull pilgu viskavad siis viskavad nad mulle teisegi pilgu ja vaatavad... SAAPAID :D, kuna ma sügisel tagi jope vastu vahetasin siis pealtnäha olen ma nüüd tavaline keskmine riietuv indiviid, küll mustad, aga mustas käivad paljud, tagiga olin ma ilmselt tavaline hevikas ja seda nähti juba esimese pilgu pealeviskamisega, nüüd näin alguses tavalisena ja siis... saapad rikuvad pildi ära, igastahes naljakas on sellist reaktsiooni näha.
Istusin bussis ühe turske tüübi kõrval, võib tegelt paks öelda, sest paks ta oli, ning mõtlesin, et ma pole kordagi kakelnud (miks see meenus oli ka see, et mitmetel vaateväljas olevatel meestel olid näos armid, kas just kaklemisest, aga see just mõtte sellele viis) ning siis arutlesin veits miks see nii on, kuna ma pole kunagi heidik olnud koolis, hea õpilane ja samas suur õpilane, keegi suht ei kiusanud, kui mõned erandid välja arvata, ilmselt mu kogu ongi "süüdi" selles, et ma kakelnud pole ning mu ilmes ka ilmselt, paljud kes mind võõras seltskonnas üksi näevad võivad mind täiesti vabalt kurjaks pidada, paneb kartma ja ongi hea, täidab eesmärgi hästi, samas on ka miinus muidugi, võib peletada meeldivaid tutvusi eemale, aga kuna mind uued tutvused pole eriti kunagi huvitanud siis jätab see fakt külmaks. Aga kokkuvõtteks... hea on olla puhas armidest, eriti kaklusarmidest... võitlusarmid ei anna minu arust mehele mitte kui midagi juurde, paljude arust küll annavad, aga minu arust on arm ju nõrkuse märk just, nõrk laskub võitlusse, tugev suudab võitlust vältida ja astub võitlusse siis kui suurt muud võimalust pole. Loll läheb pea ees võitlusse, tark üritab võitlusse üldse mitte laskuda.

22. märts 2008

Emo jms

Eelmine nädal olid mul siis paar päeva "päevad", mitte küll nii nagu South Park'is poistel, aga päevad ses mõttes, et olin mõne päeva emom kui tavaliselt. Juhtub nii iga kuu korra või ei teagi täpselt mis aja tagant.
Nahk on imelik, iga nädalavahetus läheb kodus millegipärast hullemaks, Tallinnas läheb tagasi normaalseks, ei saa aru milles asi on. Muidu kreemitamine ja uus pesuvahend on naha paremaks küll teinud, sellist kuivust ja kestendamist enam pole eriti, suudaks mitte sügada ja näppida olekski korras, aga vat ei suuda eriti hästi, enam-vähem piisavalt, aga siiski peaks vähem sügama-näppima. Paras liha eiramise katse.
Tibu tuli täna neljapäeval, vaatasime mingi räige hentai (märksõnad: scat, bondage jne) või mis iganes selle õige žanr on lõpuni, tegelt jäi viimane osa vaatamata, sest sel polnud subtiitreid, päris rõve ja naljakas samal ajal. South Parki vaatasime ka muidugi, Cartman on krdi geniaalne tegelaskuju ikka:D
Saime mehhatroonika projekti ka see nädal põmst valmis, kuid just nüüd avaldus suur probleem, mida me ilmselt lahendada ei suudagi, aga arvestatav tulemus on siiski käes, asi töötab ja põhimõtteliselt on seda võimalik ka kasutada kuigi seda "nõksutamist" ei tohiks tegelt olla.
Mu kallis on krdima kallis, imelik võib-olla öelda, aga ta on nii kickass, et kole:D Ta on krdima vaba oma suhtumises ja ei pelga millestki rääkida, nagu ka mina, sellepärast me kokku ka sobime ilmselt, igatpidi nunnu ja lahe indiviid, mõlemad oleme küll parajad põikpead ja tekitame probleeme seetõttu, aga suudame siiski arusaamatused kiiresti ületada ja üksteist mõista hästi. I'm sweet and she is sweet and we're both kickass;)

6. märts 2008

2 nädalat vaikust - ülbe

Krdi jan, tuleb mölisema, et ma olen virtuaalteemas ülbe, krt vaadaku ennast, tal on parasjagu "Jasoni kompleks" küljes ehkki erinevalt Jasonist räägib jM kõik virtuaalis üle, ülbik missugune, ning siis on vaja minu ja Kuradiga tulla vinguma (eelkõige ikka minuga, sest tema arust olen ma selle just Kuradilt külge saanud ja seega "uuem" vinguja, kergem ju külge hakata), et me oleme sarkastilised, närime tähti ja ei talu lollusi ehk oleme ülbikud, eelkõige mälisetakse muidugi eelpoolnimetatud põhjusel minuga. "Õpi viisakust!" - nahhui ma suudan igas situatsioonis viisakas olla kui vaja, see, et ma tögan inimesi jutukas (eneseirooniaga küll alati, millest jah, täitsa võimalik, enamus või paljud ei pruugi aru saada), kui inimene ei suuda sarkastilisusega ja/või iroonia-tögamisega hakkama saada siis on ta sotsiaalselt kerge hälvik. Aga krdile jan.
Käisime tibuga täna poes särki otsimas, ei leidnud, viimased kuu aega pole ühtegi tugevamat tüli olla, eile tahtis vägisi üles tulla, kuna tibu oli tujutu, kuid enam-vähem (peaaegu) suutsin asjad ohjes hoida, mingit räiget tüli igastahes ei tulnud, mis tavaliselt oli enamasti igakordne asi, kui tibu tujutu oli, või no nii hull päris ka polnud, aga suur tüli kippus küll tulema sellises olukorras. Aga viimane kuu (vist) on äärmiselt meeldivalt läinud, tuju on mõlemal suht hea olnud ja mingeid solvumisi pole toimunud. Homme tuleb taas siia, vaatame uut Omen'it ja Vidocq'i ka vast (kui kohale jõuab) ja vb ka I am Legend'it.
Okei... aitab.