10. detsember 2008

1,5

1,5 nädalat selle semestri auditoorset osa, tegelikult lõppeb jaanuari 20. kuupäeva paiku. 4 ainet, kõik eelmisest aastast vaja KINDLASTI ära teha. Pole õnnestumises väga kindel, aga samas võimatu ka pole. Umbes 1,5 kuud õppimist-õppimist ja õppimist. Ja siis läheb asi veel hullemaks:D Viimane semester, palju aineid teha + veel ideaalis ka lõputöö. Kuid siis oleks bakaga ka ühelpool, saab paberi kinnituseks, et tühja tuult neli aastat tallunud pole.

Aga masendab ja kurvaks teeb hoopis teine asi või õigemini keegi. Keegi, kes on endiselt väga kallis. Ja teada, et tema lähedust ma enam kunagi tunda võib-olla ei saa, teeb kurvaks.

Aga okei, konsultatsiooni ja seejärel praktikumi.

4. detsember 2008

Back to the future

Tagasi augusti keskpaigas teatud mõttes, seekord on asi aga vist tõenäoliselt hullem, millest on äärmiselt kahju. Aga asi ei ole enne läbi kui mõlemad on "lahingutandril" purustatud, kuidas iganes seda mõista. Igastahes käega ma küll ei kavatse veel lüüa, aga konkreetselt midagi teha ka ei oska. Ühesõnaga... SITT.

30. november 2008

3

Seda semestrit on jäänud veel 3 nädalat. Eelmise nädala tegelesin joonestamisega, sel nädalal pean veel tegelema + veel mitme muu asja-ainega. Ega ilmselt vedelemist ja aja surnukslöömist terve päeva lõikes enam lubada ei saa, välja arvatud laupäevad-pühapäevad. Üldse pole kindel kas saan ained tehtud või mitte, aga noh üritan ikka kõik edukalt ära teha. Kevadsemester tuleb ilmselt julm. Eriti julm kui ma suudan ka kõik korralikult ära teha, kaasa arvatud lõputöö, vb liialdan ja läheb lihtsalt, kuid väheusutav.
Ma olen minetanud oskuse asju pähe õppida, aga kuna ma neid mõista ei suuda piisavalt kiiresti (kõike siis), siis on lood sitad. Ma ei suuda asja talletada mällu, kui ma ei saa sellest aru ja kuna ma pole just kiireima taibuga (muidugi mitte väga aeglane ka) siis jääb paratamatult igaks eksamiks õppimisel midagi (protsentuaalselt päris palju) segaseks. Mulle sobib palju paremini semestri jooksul väiksemate jooksvate tööde tegemine, väiksem maht, ühtlasem, lihtsam aru saada ja seega ka paremad tulemused, kui kõik on semestri lõpus pläraki koos siis on see minu jaoks kõige hullem. Olen ka sellistest olukordadest välja tulnud mõne korra väga edukalt, aga üldiselt on sel juhul tulemused ikkagi nigelad. Kusjuures, see omadus on mul olnud kogu aeg, antud õppimissituatsioonis lihtsalt segab rohkem kui gümnaasiumis.
Rutaga on kõik õnneks (u)oki-toki, mis on üldiselt eelduseks kõigele muule:D On muidugi häirivaid asju, eelkõige mingeid suht rumalaid ja masendavaid mõtteid, aga see on tühi-tähi ja üldiselt minu enese genereeritud, omamata mingit tegelikku alust. Tal on räme koormus ikka, aga saab täitsa normaalselt hakkama, tubli nagu ta on;) Pohhuist ja egoist, aga saab hakkama suuremate probleemideta, on küll nõrku kohti, aga kellel poleks, igaühel on aineid, mis ei lähe kõige paremini. Ma sain küll igal pool hakkama, mitte, et ei oleks hinnete skaalat terves ulatuses aeg-ajalt näinud hinnetelehel:D Üldiselt ma vedasin alati nii välja, et lõpuks aastahindeks tuli ikka 5, sageli matemaatiliselt hoides pigem nelja poole, aga sõltuvana heast läbisaamisest õpetajatega ja ka tänu mõnele pärlile töödes aeg-ajalt tuli kokkuvõttes aastahindeks 5.
MVO tasemel on hämmastav näha, et nüüd hakkavad alles realiseeruma kõik need ideed, millega teinekord 5 aastat vb varemgi tagasi välja on tuldud, ning kõik realiseerub hästi. Kuid üks asi, mis häirib, on kas näiline või tegelik eesmärgi puudumine, valdav enamus tegeleb eraeluga ja MVO on tagaplaanil. Naljakas mõelda miks ma MVO-ga liitusin alguses, põmst katse, et näha kas mu arusaamad satanismist on "õiged":D Esimesel kohtumisel teiste mvokatega seadsin järgmise eesmärgi, olla mingi aja pärast Jasoni asemel või siis üldiselt juhatuses. Mõlemad on nagu näha korda läinud. Mis edasi? Ikkagi ametlik organisatsioon ja sellest võib-olla tähtsamgi prioriteet minu jaoks on, et MVO oleks meedias kõike satanismi puudutavas arvamusliider, mis tegelikult vaikselt nii juba ongi.
Ma olen seda tähelepanekut vist blogis ennegi maininud, aga mind siiani hämmastab, et kustahes ma olen, lõpuks jõuan ikka "juhtkonda", sealjuures nagu üles näitamata mingit suurt initsiatiivi reeglina, sedasi mängudes, MVO-s. Huvitav kas sama kehtib ka tööl?:D Eks näeb paari aasta pärast ilmselt ja saab järeldused teha.
Aitab ka, uneaeg, kuigi teab-mis-ajast juba unega probleeme, hea uni tuleb alles hommikul tavaliselt.

18. november 2008

Täielik hämming....

Terve tänase päeva musuga rääkides on mind vallanud täielik hämming ja arusaamatus, kas mina olin liimist lahti või ta lihtsalt mängis/lollitas minuga, või mõlemat. Igastahes täielik emotsionaalne ameerika mäed:S Ei oska uskuda üht ega teist. Loodetavasti kõik negatiivne, mis ta täna ütles, oli minuga mängimine või nalja tegemine, kuigi just seda ma keeldun uskumast millegipärast. Kahe päeva jooksul niivõrd vastakad signaalid, et täitsa haige. Tegelt on haige olla veits, vb see ka mõjutas. Ehk on kõik (u)oki-toki. Prrrrr.... Aga magama.

2. november 2008

2 aastat

Täna sai 2 aastat. Hea on olla, õnnelik;) Olime muidugi koos ka see nädalavahetus. Ütles veel, et huvitaval päeval - hingedepäeval - sai 2 aastat, huvitav tõesti, igast seoseid saab luua:D
Nende kahe aasta jooksul on olnud kõvasti probleeme, kuid kokkuvõttes on need kaks aastat ilmselt mu elu kõige õnnelikumad olnud, sama 2 aasta jooksul on olnud ka elu kõige valusamaid hetki, aga nii see käibki, loodetavasti tuleb neid aastaid veel ja veel, aga ette seda ei saa teada, praegu on tuleviku suhtes suht positiivsed tunded igastahes.
ööd.

18. oktoober 2008

Ohne Dich Kann Ich Nicht Sein...

Pealkiri ütleb nii mõndagi, kui sellest aru saada ja mind mingil määral tunda.
Aga... mind tohutult häirivad mannetud mehed, kes ei saa enda suhetega hakkama, tundetud kestad, kes suhte tasandil on ebaõnnestumised, häirib, ajab marru, igal pool, kus seda näha, ollakse, ei osata midagi teha, debiilne, arusaamatu, rumal. Keegi pole sündinud tark, areneda tuleb, tasahilju kasvõi aga mitte seista ja olla ja oodata, et küll saab korda, küll vastaspool tuleb vastu, ei - ise tuleb teha esimene käik.
Millest ma veel pole aru saanud, on viha pidamine suhetes, a la vihastasid mind välja, ma ignoreerin sind täiega ja ei räägi nädal aega, debiilne, ma ei lase asjal kunagi selleni minna (ei taha, ei oska, ei suuda), see tapab suhet.
Kuidas saab olla nii kohutavalt koba suhte tasandil, arengult kõrgeim elusolend ja nii mannetu ja oskamatu. Kõigil on probleeme, see on loomulik, neist saadakse üle - koos - mitte ei peeta viha, joosta minema. Aga tehakse just viimast, krdi hälvikud.
Suhe on kahepoolne, kui asi muutub pealesurumiseks siis see pole enam suhe vaid orjus, vb paljud seda tahavadki, kuid see pole mitte mingil juhul õige.
Muidugi peab oskama kompromisse teha ja kui ei oska siis tuleb oskama hakata, vastasel juhul ole üksi.
Seksis kehtib sama, kui naine ikka üldse ei taha siis pole mehel mingit õigust ennast peale suruda, seks on seks ikkagi siis kui mõlemad pooled seda naudivad (ehk nõustun sellega, mida jM just natuke aega tagasi enda blogis kribas) ja tahavad ehk kui tunded on asjal taga, vastasel juhul pole asjal mingit mõtet. Mitte, et ma ise selle vastu eksinud poleks. Aga eksimustest õpitakse.
Aga noh, on ka positiivseid hetki, igal pool, mis siis, et negatiivset pahatihti rohkem näha on ja kauemaks meelde jääb (puht füsioloogiliselt nii paika pandud).
Homme (s.t. ca 12 tunni pärast) tuleb musu külla;) Tegelt temast puudust tundnud sitaks viimased nädalad. 2 nädala pärast 2 aastat koos juba, nunnu:P

6. oktoober 2008

while(1)

No ei ole midagi kirjutada, ses mõttes, et mõtteid on, endamisi kirjutasin enne kõvakettale mitmeid ideid, kuid kui tuleb aeg, et panna need kirja kuhugi siis oma algses vormis pole seda olemas, ilmselt on inimmõistus (ja seega ka mõtete väljendamine) liiga keeruline, et seda saaks kirja panna oma algses variandis, neuronid on liiga kiired ja käed liiga aeglased, mis siis, et ma mõttes räägin samamoodi oma tavalise hääle kiirusel, on siiski mõte kiirem kui tegelikul rääkimisel välja suudaks öelda. Mõttes oskad leida sõnu, rääkides jääb tihti vajaka, võimalik, et minu personaalne defekt, peaks mõttes rääkimist põimima häälekalt rääkimisega, ehk siis... eee... omaette valju häälega rääkima hakkama või kasvõi sosistama?:D See oleks naljakas, hullu professori maik juures, kuid vb just selles ongi asja võti.

Ruta ütles, et miks ma kirjutan meie suhtest blogis aga mitte temast, naljaga pooleks muidugi. Aga mida kuradit ma oskaks temast kirjutada, sama keerukast olendist nagu minagi, keda ma tunnen enda järel enim, raske juuu... sest ei suuda anda edasi tema olemust, paljud sõnad võivad olla küll meelitavad jms, kuid need on ikkagi kokkuleppelised vormid ning üht unikaalset indiviidi edasi anda väärtustega, mis pole absoluutsed (üheseltmõistetavad), on parajalt rumal, kuid samas ainuke võimalus. Ruta on lahe:D oma vigadega ja oma lahedate külgedega, oma unikaalse iseloomu ja mõnusa olemusega.

break;

11. september 2008

Kool

Rõvedad 3 unenägu olid täna öösel, tõusin seetõttu varem üles ka mingi tunnikese või kaks.
Häirima on hakanud inimeste saamatus suhete teemal, ebakompetentsus, nii reaalis kui ka teleekraanil, mitte, et mul endal probleeme poleks, aga need saavad kiire lahenduse sisuliselt alati.
Imelik tähelepanek on see, et mingi hetk on käinud mingi plõks ja suhtlemisel võõrastega ei teki mingeid probleeme, olgu vastaspool mis positsioonis tahes, ühikasse tulles jõudsin enne kui toakaaslane ja seega tuli ta hiljem, tema tundus "uuena" mitte mina:D Praktikal käies oli ka naljakas, et mingit probleemi polnud sisse sulandumisel, tavaliselt visatakse uute üle nalja, mina hakkasin hoopis vanemate olijate üle nalja viskama, ülbuse arvele seda ei paneks, pigem enesekindluse(?).
Ah ja kool, teine nädal tiksub, emotsioonid on head, juba õpin ka ühikas:D kõik sujub.
Musuga on ka kõik hästi:P Laupäeval vaatame uut mummit koos kodus:D
Et kõigil rinnetel tunduvad asjad hästi minevat, kodus on küll veits närviline õhkkond, aga see on nii juba kuid olnud, mingi keskeakriis vanematel vms. No ja noh, probleemiks see, et ma pole vait kui sukk (nagu vend), vaid praktiliselt alati on midagi öelda. :D

18. august 2008

Õnnelik

22 lõi siis üleeile ette, parima kingituse sain eile (ülejäänud kingid koosnesid 4x suurim Eesti paberraha, sünnipäeva iseenesest ei pidanud), et mis see parim kink oli, peaaegu ööpäev kõige kallima inimese seltsis ja kaisus, mida enamat saakski tahta:P lihtsalt väga hea oli.

Homme Tallinna, kõigepealt ühikakoha lepingut sõlmima (vaatan toa üle ka muidugi), seejärel šoppama kallu ja ta kahe sõbrannaga ning seejärel piljardit toksima. Sisutihe päev, ainuke miinus on pikad bussisõidud ja varajane tõusmine (kuuest).

15. august 2008

Masendav

Türa, ma olen nagu väike laps, kes on lemmikmänguasjast ilma jäänud või põlve katki teinud...

26. juuli 2008

Mõtlemine-rääkimine

Ma olen mitmed päevad mõelnud teemal, et inimese mõtlemine on liiga kompleksne ja seega ühe väljundina seda välja saata (näiteks kirjutades) annab asjast nii või naa osaliselt vale pildi.
Miks ma sellisel teemal mõtlema üldse hakkasin oli kujutluspilt, kus ma olen eksamil-arvestusel, vastan küsimustele kirjalikult ja jooksen nö kokku ehk tuleb blokk ette. Sealt arutlesin ma isekeskis edasi, et see blokk ei pruugi tekkida oskamatusest vaid mõtlemise paralleelsetel tasanditel üheaegselt mitmete ideede "seedimisest", paratamatult ei suuda sel viisil edasi anda seda, mis su peas toimub, aga kui seda üldse mitte teha, siis toimub mullistumine, mida jällegi tänapäeva maailmas ei saa teha + sotsiaalse olevusena ei tahaks ka seda. Osaliselt on see ka põhjus miks ma viimasel ajal pole blogisse postitanud, mul on ideid ja mõtteid, kuid kui ma pean neid hakkama ühe kindla väljundina (trükkimisena) väljutama enda ülakorruselt siis tekib blokk, mille tulemusena postituse sisu jääb lühikeseks ja segaseks, kusjuures.... iseenesest pole tähtis ju mitte kunagi, et su väljaöeldu (ühel või teisel viisil) oleks pikk, kui sa suudad anda edasi sama põhiidee kolm korda lühemalt siis tulebki seda kolm korda lühemalt teha. Kui sada sõna annavad su mõtte edasi 85% täpsusega ja 30 sõna 80% täpsusega siis oleks raiskav lausuda kolm korda rohkem oma idee edasiandmiseks, eriti kuna pikemat juttu on raskem mõista, hoomata. Muidugi ühte või teisse äärmusse kaldumine on endiselt ja loodetavalt igavesti idiootne. Ühe-kahesõnaliste ütlustega ei saa suhelda abstraktsete väljendite (sõnade) tasandil, samuti ei saavuta seda ka 10 minutiliste monoloogidega vastaspoole suhtes. Kusjuures kui inimesega suhelda ja ta hakkab sulle järjest lühemaid vastuseid andma, seda vähem ta on huvitatud sinuga rääkimast, ideaalis peaks siis vestluse mõlemad osapooled andma võrdse panuse, sõnaliselt siis.
Sõnad-laused on ebatäiuslik suhtlusvahend, ei eksisteeri ilmselt ühtegi täiuslikku suhtlusvahendit, kuid vägisi jääb mulje, et loomad mõistavad üksteist (samast liigist) palju paremini kui inimesed üksteist ja ma arvan, et peasüüdlane on just abstraktne sümbol-häälik tüüpi suhtlusviis.

2. juuli 2008

Ideaalid

Eileõhtune (-öine) jutuajamine pani mind mõtiskleme teemal ideaalid. Ning ma tulin mõttele, et paljuski just ideaalide olemasolu eristab meid teistest elusolenditest.
Kuid teise nurga alt on ideaalide see, et neid tuleks endale seada, aga ei tohiks olla väga optimistlik, et nendeni ka jõutakse. Ehk siis tuleb seada kõrgemaid eesmärke kui võimed lubavad, aga samas olla rahul ka juba saavutatuga, mõnel "elualal" kehtib see rohkem, mõnel vähem. Eriti võimatu on minu arvates ideaale saavutada kohtades, kus on tegu teiste elusolenditega ja eelkõige inimestega, tekib "ideaalide konflikt" ning sellele PEAKS järgnema kompromiss või konsensus, et normaalselt edasi toimida antud olukorras, tavaliselt seda aga ei suudeta ning tekivad tülid ja tehakse lollusi ja muud sellist.
Põhiline ideaalide teema, mis mind ka seda postitust tegema pani, on ideaalnaise ja ideaalmehe otsingutega seonduv. Enne või ka pärast nn ideaalpaarilise kujundamist enda jaoks tuleks mõelda, et kas sa ikka tegelikult oled ise väärt sellist inimest, vägisi jääb mulje, et sellele ei mõelda üldse ning seatakse endale väga kõrged ideaalid ja kas jäädakse üksikuks või ei olda rahul sellega, kellega koos ollakse. Muidugi väga palju on ka õigustatud kriitika suhetes, kuid ikkagi tuleks hinnata oma paarilist nii palju kui osatakse, ideaalinimesi pole olemas ja kui olekski siis tavainimestega nad vaevalt tegemist tahaks teha. Aga me kõik oleme ikkagi tavainimesed, oma heade ja vigadega, ning mitte keegi meist pole kellegi ideaalpaariline, alati tuleb teha kompromisse ja harjuda vastaspoolega just sellisena nagu too on ja mitte teda muuta, teda mõista ja teda hinnata. Rohkem olemasoleva hindamist!

20. juuni 2008

Vabadus?

Osaliselt jutukas räägitu, osaliselt kõik muu viisid mind mõttele "mis on vabadus?". Et tänapäeval kõik laiavad sellega, et nad on vabad ja neid ei koti mitte kellegi arvamus ega teod, aga see on ju.... ükskõiksus mitte vabadus? See on nagu sissetuleva info eiramine (siinkohal eristada eiramist ja info filtreerimist, eiramise korral väljendatakse täielikku ükskõiksust avalikult (eelkõige), info filtreerimise puhul info töödeldakse ja tehakse sobiv valik, kas siis info kasutamine, talletamine või kustutamine) võrreldav kasvõi näiteks... geiparaadi tüüpi enese vägivaldse esiletõstmisega, ühesõnaga ebaloomuliku tegevusega, kusjuures eiramise puhul info talletatakse koos eiramisemotsiooniga ehk kogutakse endasse pahna juurde selle asemel, et ebavajalik kustutada/unustada, kantakse kaasa prahtinfot ühesõnaga.
Vabadus minu mõistes (mille ma endale sõnastasin umbes veerand tundi tagasi) tähendab, et sa ise ei suru ennast teistele peale ja teised ei suru ennast sulle peale/sa ei lase teistel endale peale suruda ning sellega kogu määratlus piirdukski. Absurdne on rääkida, et vabadust piirab ühiskondlik kord, perekond, kool, seadused jms - kui ka need kõik ära võtta siis jääks veel instinktid ja mõndagi muud, mis siiski veel nö piiraks mõnede arvates. Ei piira, see on loomulik, kes laseb ennast nendest aheldada on selles ise süüdi, inimkond on oma ellujäämise selliselt kujundanud ja seega ei saa neid ellujäämise viise pidada vabaduse piiramiseks, need on teadlikult ja vabatahtlikult vastu võetud, näiteks näide (jM-i varamust), kus hevikad oma rebel iseloomuga sõjaväes murdusid/murduvad ja pärast enam sellised pole ja need, kes sõjaväes käske täidavad on ka pärast korralikud hevikad, on ideaalne näide iseenese vabaduse vabatahtlikust piiramisest. Inimene seab kõik piirid endale ise, sunduslikku pole midagi, tahad, ära allu seadustele, aga ära virise kui kinni lähed, ei taha kooli käia, ära käi, aga pärast arvesta, et korraliku töö saamisega võib probleeme olla, kõik on kinni vastutuses ja mõistlike valikute tegemises, kuid siin on üks hiiglama suur AGA... inimene pole mõistlik ja see kõik probleemid põhjustabki. Mõistlikkus, paindlikkus, iseseisvus on ilmselt 3 märksõna, mis peaks üht mõtlevat olevust iseloomustama, aga kas iseloomustavad? Pigem ei kui jah - ei mõisteta asju/üksteist, ollakse jäigad ja paindumatud oma vaadetes ja tegudes ning mis vb kõige hullemgi, sõltutakse jube palju teiste arvamusest ja pigem toetutakse teistele kui iseendale. Inimene on nii vaba kui vaba ta olla tahab.
Vabadus organisatsioonis võib olla positiivne, kuid näikse, et on pigem negatiivne, kui pole kohust siis kiputakse täielikult nullilähedase panusega leppima, kuid mis peab saama organisatioonist, kus pole kedagi, kes org-i edasi viiks? Surnud rakk. Igaüks saab midagi ära tehtud kui ta näeb selleks vajadust, kuid kui tegude teostamine on pandud isiku enda alagtusele siis jääbki pahatihti nii, et mitte midagi ei saa tehtud, muidugi on ka erandeid, kuid nagu alati on neid vähe. Kas organisatsioon peaks siis olema orienteeritud täielikule vabadusele või täielikule kohustusele? Senised kogemused näitavad, et vahepealsed variandid ei kipu töötama. Täielik kohustus on lihtne (samuti täielik vabadus), kõik on kindlalt paigas (või siis pole midagi paigas) ning kõik peaks toimima, kuid kas toimib? Toimib, aga ebaefektiivselt, seega peaks lahendus siiski olema nende kahe mõistlikus vahekorras, et osaliselt on asjad organisatsioonis rangelt reguleeritud ja ei kuulu vaidlustamisele ja üleastumisele ning suurem osa toimib vabatahtlikkuse alusel, nii saavad aktiivsed teha mida soovivad ja passiivsemad teevad tänu osade asjade kohustuslikkusele ka midagi, toimiv süsteem olemas. Kui keegi kahtlustab, et ülalolev jutt organisatsiooni kohta puudutab MVO-d siis nii see ka on, vähemalt osaliselt, algideelt.

Post Scriptum: Inimesed, kes on vastutustundetud ja ei saa oma valikutega ise hakkama tuleks saata surma.

14. juuni 2008

Kõik ja mitte midagi

Ma olen unine ja väsinud ning paremal pool ribide alt valutab juba paar päeva, vahelihase (vist) ära venitanud/rebestanud sealt.

Huvitav, millal jõuab Eestis kätte aeg, kus kohalikud satanistid hakkavad üllitama satanismiteemalisi kirjatükke ja ka raamatuid, või küsiks teisiti, mis on sellest puudu, et me selleni jõuaks? Eriti kuna satanism pole miskit, mis kindlate muutumatute reeglitega paika pandud, seetõttu on raamatute/esseede/kirjatükkide loomine sisuliselt hädavajalik. Potentsiaali on, pole kahtlustki, millest siis puudu jääb?

Miks otsitakse elu mõtet? Et luua illusioon, et su eluke on midagi väärt? Et see muudab midagi? Nagunii muudab, tee mida tahad, tegevusetus on ka tegutsemine. Sure vargana, rikkurina, presidendina, oma jälje jätad sa maha nagunii, kas seda jälge ka mäletatakse on teine teema. Kuna inimene ei saa elada eraldatuna kõigest muust siis jääb tema "nimi" ehk tema olemus jääb alatiseks alles saades osaks teistest "nimedest".

Kas tänapäeva tohutud infohulgad viivad inimesi tagasi religiooni juurde? Teadmised on kahjustanud väga palju religiooni (eriti teatud religioone), kuid poleks üldse imelik kui needsamad teadmised oma ülekülluses tooks tagasi religiooni troonile, sest inimmõistusele hakkab see tohutu infovoog üle jõu käima ja lihtsam on pöörduda nö fiktsiooni juurde tagasi, see võib samas tekitada ka mitmeid pool-pseudoteaduslikke uusreligioone, osaliselt teadusel rajanevad, samas siiski osaliselt fiktiivsed religioonid. A la footonjumala religioon vms. Igastahes huvitavam kui paljud tänapäeva religioonid:D

Foorum on krdima surnud, endal pole jaksu ka, et asja tagant utsitada, suvi ka veel, niigi veel vaiksem. ESFK läheb ka miinusesse jälle kindlalt, järgmine aasta teeb siis veel väiksemalt, ära jätta küll ei kavatse seni kuni vähegi tulijaid on.

Huvitav kas täna on veel sitem magada.

11. juuni 2008

Torm

DVDA on lahe:D Bonsai on lahe;) Paljud asjad on lahedad:P

Ma olen osaliselt täielikult hämmingus ja samas pole ma üldse üllatunud, sest see (millest ma küll räägin, kuid ei täpsusta mis too on;)) on kogu aeg nii ju olnud, muutunud on ainult väiksed nüansid.

Peab (? tuleks? oleks mõistlik?) hindama seda, mis sul olemas on ning käituda rahulikult, mitte meeleheitlikult, selle nimel, et sul edaspidi ka on olemas need "asjad".

Suhetes tuleb jätta hingamisruumi ja mitte olla pealekäiv, kellelegi ei meeldi kubjas seljataga, kui inimene tunnetab, et ohjad on ta enda käes siis võib ta käituda (lugeda: käitub) kordades meeldivamalt kui olles peale käidud.

Täna tuli ka sorts vihma, võttis ehk tolmu kinni mõneks ajaks ja tegi taimedele ka head.

10. juuni 2008

Imelik

Niivõrd vastuolulisi signaale saan, et ma ei tea mis on õige, vb on kõik signaalid õiged. Huvitav igastahes.

Perse

Sitt päev on olnud, tööd küsimas käimine põhimõtteliselt ebaõnnestus ning viimased ca pool tundi on masendavad olnud, arusaadavad (mis kõik hullemaks vast teebki), kuid neid vastu võtta on karm, väga karm.
Luksusin kolm korda õhtupoole, enne seda paar tundi lugesin Lõvi tähtkuju kohta, et 3 on õnnelik number, sittagi on, kuigi praegu tõmmatud seos on täiesti juhuslik ilmselt, liiga juhuslik.
Sitt on olla, kuradima sitt, kuid ma ei tea... elu läheb edasi? võib-olla... kindlasti, ei saa, magama.

9. juuni 2008

Nimetu

Ruta oli siin reede õhtust pühapäeva hommikuni, kuigi meil oli igav, oli meil mu meelest ikkagi koos hea, ei tea kas ta on nõus, arvan, et on, aga igavus on paratamatu kui tegevust pole ja tegevust polnud suurema osa ajast, kui tegevust oli, polnud ka igav:D Üle kolme nädala siis esimest korda, polnudki ammu nii suurt vahet sisse tulnud.
Homme (s.t. tegelt täna) töö kohta hommikul uurima.

6. juuni 2008

Töö

Mulle meeldib tööd teha enda algatusel, enda reeglite järgi, kuigi kõigi teiste ideed on ka teretulnud ja lähevad tihti ka läbi, kui neid paremaks pean. Mind ei saa sundida, pole mingit mõtet, omal algatusel teen ma rohkem ära kui kellegi sundides. Seda võiks teada, suhtlusoskus on peamine, suhelda oskad, tahan ma ka aidata, nii lihtne ongi.
4-tunnine tööpäev oleks ideaalne, 10-12 ja 13-15 (vms) ja kogu lugu, aega hommikul magada ja aega peale tööd omi asju teha, ilmselt asjad liiguvad ka selle poole, näiteks Euroopas loetakse täistööajaks juba praegu 30 tundi nädalas ehk 6 tundi päevas, meie 40 tunni asemel, liiguks see näiteks veel 25 tunni peale, oleks juba suht ideaalne.
ööd.

5. juuni 2008

=

Isa kodus = tööisu kadunud. Kuid siiski nipet-näpet sai tehtud. Asi seegi.
Kuidagi mõnus ja rahulik enesetunne on sel nädalal juba mitmendat päeva, polegi midagi sellist ammu tundnud, sundimatu, rahulik ja mõnus... ja kõik sujub... paremini kui varem. Rahu, ainult rahu... paistab olevat ideaalne soovitus.

2. juuni 2008

rnd

Ilma isa vingumiseta on hoopis teine tunne ehk siis isa polnud täna kodus, absoluutselt ei seedi käsutamist. See-eest "käsutasin" täna ennast ise ja nii mõndagi sai tehtud.
Võib vast öelda, et kõik on lahenenud rahulikult, tuju on hea ja rahulik ja lõbus ja olen väsinud tänasest töötamisest, aga see selline mõnus väsimus.
Homme saab eksami hinde teada, ehk vedas välja, kui mitte siis vaja veel 1,5 nädalat õppida ja korra veel Tallinnas käia.

1. juuni 2008

Relatiivsus

Magasin 5 tundi veel, nii et mingi ühest ärkasin alles üles, seejärel sõin ja siis läksin välja kanavõrku harutama, oma 1,5-2 tundi läks selleks, siis sõin jälle ja seejärel vedasin puusoga töötoa juurest ära. Ning peab mainima, et töö teeb imesid.
Ma olen kogu seda teemat vaadanud vale nurga alt ning piisas selle mõistmisest kui tuju paranes ja segadus kadus. Einstein oli geenius või geniaalne varas (milles ma isiklikult kahtlen, varas olemises siis), kuigi iga uus nö leiutis on eelnevate leiutiste täiendatud parandatud edasiarendus, alati! ehk siis osaliselt vargus, mis minu meelest näitab seda, et sellised asjad nagu plagiaadisüüdistused ja asjade patentimine on absurdsed ja progressi taandavad ja rikkuvad elemendid, neid ei tohiks olla.

Ööd

Aga uuesti magama, väsimus on endiselt kallal ja nii ma õhtuni välja ei vea, natuke und teeb pea ehk selgemaks.
Ma ei taha uuesti algusest alustada, ei alusta siis enam üldse, ei tea.

Ruta, kalli oled:)

Lühike

5 tundi hiljem uus postitus, kordagi pole seda enne juhtunud, samas pole enne ka sellist päeva olnud nagu eile. Ärkasin kuue paiku, palav oli, tegin akna lahti ja hakkasin eilsele mõtlema... ja pisar tuli silma. On see enesehaletsus, siiras kahetsus, kartus... ei tea, ei omagi tähtsust vist. Mida ma tean on see, et tunda kuidas keegi, keda sa armastad, su käte vahelt ära hakkab vajuma nii, et sa ise ei suuda (või ei oska??) midagi teha, on kohutav, tuhat surma surra oleks vast lihtsam, kuigi võimalik, et ma pingutan üle, aga kas on võimalik sellises situatsioonis mitte üle pingutada? jääda rahulikuks? - ei tea, minu oskuste hulka see ei kuulu igastahes. Magama jäin kusjuures rahulikult, ei vähernud nagu tavaliselt, kuid see on puht tahtejõu küsimus, hommikul nii suurt tahtejõudu, et edasi magada enam polnud. Ja ma sügelen ja punetan... Naljakas, piisab tugevatest emotsiooonidest (nn negatiivsetest eelkõige) ja mu nahk punetab nagu peet ja sügeleb. Aga hea küll, üks päev korraga tuleb võtta, vist...

Rahulik ja kurb

Ma olen praegu rahulik ja kurb, terve päev on olnud emotsionaalne ameerika mäed põrgus, ma olen nutnud täna, olnud pettunud, vihane, tahtnud kallale minna mõnele inimesele ja olekski vist kõik, kuid selle kõige kõrval olen ma praegu täiesti rahulik kuid pisut kurb, ei taha laskuda detailidesse, ei näe selleks mingit vajadust, ei näe põhjust eriti üldse sel teemal rääkida, midagi mida pean seedima iseendas, omaette ja lahendused ise leidma, praegu on hunnik infot ja segadus... aga rahulikkus. Mõtlesin, et lähen vist ikkagi tööle, paari nädala pärast siis vb, kodune elu oleks talumatum vast, ei tea, eks vaatab, parajalt olevikus elamise teema on peale tulnud, mitte päris vabatahtlikult küll, tulevik ei hirmuta, on ette näha raskusi ja probleeme, kuid see ei häiri. Aitab jutust, peaks vaikusekuuri endale tegema, minimaalselt rääkimist ja rohkem endasisest mõtlemist... nii teengi. Head ööd mulle.

31. mai 2008

Igatsus

Täna sai käidud tegemas siis viimast eksamit sel semestril (ehk). Hommikul kell 6 üles ja natuke enne viit õhtul tagasi. Kõvasti bussisõitu ühe päeva kohta, eksamiruumi ei leidnud ka kohe üles vaid läksin esialgu valesse korpusesse, juhtub ikka, eksam ise ei läinud just väga hästi, ettevalmistusest jäi ikkagi puudu, oleks pidanud õppima ikka nii nagu plaanisin mingi kuu aega iga päev natuke, selle asemel vist 1,5 nädalat sai ainult õpitud kõikide muude tegemiste kõrvalt.
Otsustasin ikkagi tööle mitte minna, pole mingit tahtmist ja rahavajadus ehk laheneb ka, varuvariandina kaalun sügisel tallinnas kuhugi tööle minemist, või mõtlen vahepeal veel ümber ja lähen sel suvel millalgi ka ikka tööle, eks vaatab.
Igatsus Ruta järgi on niii kuradima suureks kasvanud, üle nädala kokku saamata olla on ikka sitt mis sitt, ehk nüüd esmaspäeval saab ta siia tulla siis ja ehk ka kauem olla kui tavapärased natuke üle ööpäeva, kool läbi ja kummalgi ei tohiks takistusi väga olla. Praegu ta klassilõpuolengul või midagi sellist, helistas just enne, et jama jama otsas, et üks joobes poiss lastud koju üksi minema jne. Peakski talle veel korra helistama, igastahes Ruta annab täiesti täiskasvanu mõõdu välja kui enamus ta eakaaslaseid seda kaugeltki ei tee, samuti pole ta mingi selline ülepingutatud "täiskasvanulik" vaid lihtsalt mõistus on varem nö pähe tulnud. Minu armas kaunis tütarlaps Ruta - minu naine;) Lahe, sigalahe on ta.

12. mai 2008

Aeg

Viimane 1,5 nädalat on päris kõvasti tööd tehtud, nii kõvasti, et eelmine teisipäeva sai üle pingutatud ja siiani on selline külmetuse moodi ollus küljes, pea paks, palavik(utunne) jms, täna sai isetehtud saeraamiga 3 palki ära saetud, lihtne kuid efektiivne ja täiesti töötav lahendus peab ütlema on see saeraam.
Tibu ei käinud see nädalavahetus siin, tegeles kooliasjadega, sel nädalavahetusel tuleb ilmselt, mis on heaaaaaa:P Mingi nädala kannatab ära, aga siis hakkab igatsus aina kasvama, niigi vähe saab ju koos olla tegelt, mis sellest, et msnis sigapalju ka räägime, ikkagi on füüsiline midagi hoopis muud ja sõnadeta suhtlus kordades mõnusam ja vahetum.
Väsinuks on see nn külmetus teinud, kuid asju saab ikka ära tehtud, randmed on ka endiselt valusad, juba nädala siis, panin täna mingit ravikreemi peale, eks näis kuidas mõjub, igastahes valusad on kuradid veel ja see ei ole üldse mitte hea.
Juunist ilmselt tööle kuigi üldse ei tahaks minna, mitte midagi ei jõua siis enam kodus teha, mis on jama, mõtlesin, et tegelen mais kaheliitrise tsikli tegemisega, aga vaevalt seda teha saab, oleks selleks vaja raha kuigipalju ja ilma sissetulekuta ei saa raha olla lihtsalt, surnud ring, on raha - pole aega, on aega - pole raha, 8st 5ni töö ei sümpatiseeri kohe üldse mitte, sobiv oleks mingi 4-tunnine tööpäev või siis mingi iseettevõtlus, ah ei tea, kui midagi välja ei mõtle siis tuleb olemasolevate süsteemidega adapteeruda ajutiselt või pikemaajaliselt.
Olen tähele pannud enda juures, et ma ei oska olla nn tavaliige, ma tahan kõikjal, nii päriselus kui ka näiteks MMO mängudes olla juhtpositsioonil, olla info juures nö, kuid samas ma ei näe vajadust tõugata olemasolevaid tippliidreid oma kohalt ega ei taha ka nende asemele asuda. Midagi veel selles suunas on tähelepanek, et mida väiksem vanusevahe õpetajal ja õpilasel on, seda paremini toimib õppeprotsess, see toimib küll ainult üks-ühele suhtes ehk üks õpetaja ja üks õpilane, karja õpilastega see ei toimi, siis toimib pigem traditsiooniline õpilase-õpetaja vanuse vahe ehk põlvkondades vanuse vahe.
Chalice'i album "Taevas ja perse" on lahe. Ööd;)

21. aprill 2008

Täis****

Kurat küll kuidas võib ja saab nii, nagu ma ei teaks mis sellise käitumise puhul juhtub, aga ikka ei oska sellest üle olla, sellest idiootsest pisiasja-põhimõtte pärast jonnimisest, mis alati toob rohkem kahju kui kasu, rohkem enesedistsipliini mis muud, miks ma peaks tahtma endale sitta keerata, rohkem enesekontrolli ja küll asi paraneb, rohkem arusaamist, rohkem külma närvi, rohkem vabadust ja kõik edeneb paremini.
Täna sai suhteliselt õhtuni niisama passitud, kuid seejärel siiski sai ka referaadiga tegeldud, põhiline paar lehekülge sisu oleks veel vaja kirjutada-tõlkida ja võikski asja kokku tõmmata, ehk saab homme-ülehomme sellega hakkama. Järgmine nädal (kui hästi läheb) saab kõik selle semestri ained tehtud, kui ei saa siis on mingi kuu aega veel koolis käimist, eks näis, mõne aine puhul on küll puhtalt loomuliku intelligentsi peal arvestuse tegemine, aga noh eks näis, vähemalt on teine võimalus kui ei õnnestugi esimese korraga.
Ruta on kallis ja me (eriti mina) oleme nii rumalad ja lapsikud vahel, rikume terve päeva üksteisel paraku liiga tihtigi ära, siiani on küll kõik hästi lõppenud ja minu arust on edusamme ka toimunud, ma saan aru paremini millal vait jääda ja muud sellist, aga noh arenguruumi on liigagi palju veel, mnjah...

8. aprill 2008

Mõtted

Mõtteid on sitaks, aga kui tuleb see hetk, et võiks nad üles kribada siis on nad kõik peitu pugeda otsustanud, nii et mingit juttu ei tule täna ka. Viimastel päevadel olen ma räigelt vihane olnud nii mitmegi asja pärast. Aga üldiselt oli hea nädalavahetus hoolimata sellest, et tibu see nädalavahetus ei käinud ja meil oli tüli ja reedel buss ei tulnud ja veel mõned väiksemad sitad asjad:D Koolis pole enam tahtmist käia, mitte et oleks midagi kooli vastu, aga on kevad ja tahaks kodus igast asju juba teha, see nädalavahetus saigi seda tehtud. Terve talve jooksul pole ükski päev nii palju tööd teinud kui see laupäev tehtud sai. Aga aitab, magama.

4. aprill 2008

Juht

Täiesti hämmastav kuidas on võimalik panna inimesi tegema asju sinu enda plaanide järgi, muidugi ei saa sealjuures olla resoluutune ja lihtsalt käskida teistel kõik ära teha, aga kui võtta enda õlule osa tööst (muidugi kõige meeldivam) ja siis öelda mida teised võiks (just nimelt VÕIKS! sest PEAKS tunduks juba sunnina) teha ning seejärel on vägagi võimalik, et sinu plaan lähebki läbi.
Aga üldiselt ma ei tahaks juht olla, ma tahan, et mul on võimalused juhtida, aga sellist aktiivset juhtimist ma ei pea vajalikuks, ma olen parem lihttööline kui konkreetselt juht ja seeläbi juhin ikkagi rohkem kui kogu juhtkond kokku, see oleks mulle sobiv, samuti ei taha ma oma nn juhtimise eest ei kiitust ega midagi muud, mulle piisab sellest, et asjad sujuvad ja sujuvad just enam-vähem nii kuidas mina soovin.
Sel suvel samasse kohta tööle, peab palga välja mõtlema, üle pingutada ei tasu, mõtlema kas jätma ruumi ka allatingimiseks või küsima otse ja veenma, et see ongi mulle sobiv palk ja tingimused, eks näis. ca 2 kuud aega veel selleni.

2. aprill 2008

Vaheeksam

Täna siis jõudis lõpuks kätte mikro-makro vaheeksami tegemise aeg, suuremat osa oskasin, mõnede asjade puhul sattusin vähe segadusse ja pole kindel kas vastasin õigesti, kõhutunne ütleb, et ca 3/4 punktidest saan kätte, nädala aja pärast on siis näha kas mu kõhutunne pettis mind või mitte.
Et... nagu mõte on hakanud liikuma uuesti, aga blokk on ees ikka veel mingisugune, väsimus pole enam nii hull ja seega ka pea lõikab niiöelda, aga ikkagi on midagi mäda. Ei tea, vb läheb üle ka see, vb mitte. Igastahes väsimus pisitasa hakkab taanduma vist, mis on muidugi hea.
Vaheeksam tehtud, nüüd saab natuke lõdvemalt võtta, referaadiga peab küll suht kohe tegelema hakkama, aga see on midagi muud kui lihtsalt õppimine. Aga magama... täna veel koju ka minema.

31. märts 2008

Relatiivsus

Aeg on suhteline, pole küsimustki selles, täna sain väga hästi tunda seda, tibu jäi täna haigeks ja me pole suurt suhelnud täna seetõttu ning seetõttu aeg venis päris palju, temaga rääkides aeg lippab, liigagi kiiresti, täna aeg jalutas.
Grupivennad on jube lahedad tegelt, kas alati on nii, et seda mõistetakse alles pärast või siis kui asi hakkab läbi saama, vb on minu puhul asi siiski selles, et ma väga kergelt ei sulandu või kuidas seda öeldagi, mul pole probleeme võõrastega suhtlemisel, aga et võõrast, kellega mõned korrad suheldud, saaks hea tuttav või koguni sõber, see võtab mul päris kaua aega. Samas ei näe, et see oleks halb, ma tõesti ei taha ja ei vaja suurt hunnikut sõpru-tuttavaid, pigem vähem ja pigem kvaliteetseid.
Suvel samasse kohta tööle suure tõenäosusega kuhu eelmine suvigi praktikal olin, palgaläbirääkimised on muidugi vaja veel pidada millalgi, aga koht on olemas ja ootab, ilmselt terve suve tööl, eks näis.

30. märts 2008

Suveaeg

Huvitav, et elektroonika suudab suveajale üle minnes vigu teha, kuigi ma kahtlustan, et viga on kasutajaliidese poole lülituste tegijas ehk inimeses. :D Aga see selleks.
Nädalavahetus oli enam-vähem tavaline, küll seekord taas päevases nihkes ehk tibu tuli laupäeval, oli mõnus nagu ikka ja kuidagi rutiinne, peaks mingeid muid tegevusi välja mõtlema praeguste asenduseks ja/või praegustele asenduseks.
Veits sai mikro-makrot ka ikka õpitud, täna pole jõudnud, homme-ülehomme veel aega.
Bussis kaht paari silmitsedes jõudsin järeldusele, et paarid on "üht nägu" enamasti ja see viis mind järelduseni, et ma olen ilus. :D

28. märts 2008

Piir

Oeh... täna oli üle tüki aja jälle piiripealne olukord, lahenes ikkagi hästi, kuid oli jällegi eelmisest hullem, kas kunagi jõuab ka piiri ületamine kätte? või kui mina enam ei suuda? Eks näis, loodetavasti mitte.

26. märts 2008

Kolmapäev

Uni oli täitsa hea sel ööl, ilm see-eest on ebasobiv, ei meeldi ikka küll, et kevadel nüüd talv hakkas, oleks talvel selline ilm olnud poleks mul selle vastu midagi olnud, aga praegu on see juba jama, tahaks juba ikka korralikku kevadet. Täna oli üks loeng ainult, kuhu ka jõudsin ning enam-vähem suutsin ka loengut ilusti kuulata, kuigi palju sai ka muud tehtud, a la mingit ratsusammudega piljardi moodi mängu mängitud mingi suvalise lehe peal, mis vedeles ühe laua peal auditooriumis. Enne seda sai veel mikro-makrot õppida, loeng oli ka mikro-makro oma. Täna läksid kupud kodu poole teele, tellisin nimelt massaažikupud, täpsemalt ei viitsi seletada. Homme (ehk!) viimane tegevus mehhatroonika projektiga. Mikro-nano referaati peaks tegema hakkama, järgmise kolmapäevani rõhk siiski mikro-makro vaheeksamiks õppimisel. Tibuga on hea, väga hea, kogu aeg suht, mõnikord küll on ta võimatu oma olematu tuju või jonniga, aga see on tühiasi. Peab ka blogi nüüd... uuesti. Top Gear käib... vaatan edasi.

Edusammud

Hommikul tõusin mingi kümnest ideega minna loengusse, selle mõtte matsin õige pea maha, siis koristasin veidi, seejärel mängisin Pätrikut tund-poolteist, mille peale ma sain vihaseks (mitte mängu vaid mängimise) ja kustutasin save game'd ära, seejärel sõin ja läksin teisse loengusse, loengust suutsin hoomata 1%-5% sest kuidagi ei suutnud keskenduda õppejõu räägitule, kõigele muule aga küll:D, siis koju, rääkisin tibuga, õppisin mikro-makrot ka veits ja ongi kogu lugu suht. Nüüd magama... Et nagu asju on mõttes, aga ei suuda neid kuidagi välja öelda, väsimus nahhui.

25. märts 2008

Pätrik...

Tibu tõmbas mingi paar päeva tagasi mängu Patrician III, mingi kaubanduse simulaator, ja ma siis mängisin täna seda sisuliselt kogu aja peale kooli, haige, tagantjärgi tarkusena oleks tahtnud tibuga pigem rääkida, ei paku huvi mingi krdi loll mäng kui on võimalik mängida maailma suurimat ja tuntumat mängu "Elu" (mitte et arvutimängud selle mängu "Elu" juurde tegelt ei kuuluks), mis viibki mind mõttele, et "see on ju kõigest mäng"-ütlus on absurdne, iga nn "mäng" on ikkagi osa elust ja see jääb indiviidile külge eluks ajaks, see pole midagi sellist, mis kaoks millalgi ära, see on ja jääb, igavesti, mäng peaks olema alternatiivreaalsus, et saad proovida midagi, mida päriselt ei teeks, hui on, ka kõige reaalsema reaalsuse juures ei suuda sa saavutada seda tunnet, et sa oled inimese tapnud, kellegi alla ajanud vms, kuni... kaob piir selle loodud reaalsuse ja tegelikkuse tunnetuse vahel, kisub jM-i teema peale... Igastahes Pätrik on täitsa lahe mäng, mis siis, et tegelt ma seda mängida ei oska ja traineriga 14 miljonit rahaühikut endale suht kohe panin, aga nüüd teen vist uninstalli, elulisemad asjad tõmbavad rohkem - näiteks tibuga suhtlemine ja mikro-makro vaheeksamisk õppimine.
Krdi väsimus nahhui... ma ei tea, ma olen isegi söömise ja söögi tegemise miinimumini kahandanud, räige, passid ja passid ja oled väsinud ja lähed magama ja tõused ja oled väsinud, konstantselt jätkuvalt, tuleb väsimusele jalaga munadesse anda kuidagi, veele teadmata viisil, aga aitab.... täna saab vähe vähem magada, eile magasin mingi 12 tundi, mitte et see oleks mingit erilist mõju väsimuse tasemele avaldanud, aitab... magama.

23. märts 2008

Jälgimine

Inimesi on huvitav jälgida ja just nii, et nad sind ei märka, kuid ka siis kui märkavad on neid huvitav jälgida. Samuti on huvitav vaadata mis reaktsioone sa ise teistes põhjustad, viimasel ajal olen tähele pannud, et kui inimesed mull pilgu viskavad siis viskavad nad mulle teisegi pilgu ja vaatavad... SAAPAID :D, kuna ma sügisel tagi jope vastu vahetasin siis pealtnäha olen ma nüüd tavaline keskmine riietuv indiviid, küll mustad, aga mustas käivad paljud, tagiga olin ma ilmselt tavaline hevikas ja seda nähti juba esimese pilgu pealeviskamisega, nüüd näin alguses tavalisena ja siis... saapad rikuvad pildi ära, igastahes naljakas on sellist reaktsiooni näha.
Istusin bussis ühe turske tüübi kõrval, võib tegelt paks öelda, sest paks ta oli, ning mõtlesin, et ma pole kordagi kakelnud (miks see meenus oli ka see, et mitmetel vaateväljas olevatel meestel olid näos armid, kas just kaklemisest, aga see just mõtte sellele viis) ning siis arutlesin veits miks see nii on, kuna ma pole kunagi heidik olnud koolis, hea õpilane ja samas suur õpilane, keegi suht ei kiusanud, kui mõned erandid välja arvata, ilmselt mu kogu ongi "süüdi" selles, et ma kakelnud pole ning mu ilmes ka ilmselt, paljud kes mind võõras seltskonnas üksi näevad võivad mind täiesti vabalt kurjaks pidada, paneb kartma ja ongi hea, täidab eesmärgi hästi, samas on ka miinus muidugi, võib peletada meeldivaid tutvusi eemale, aga kuna mind uued tutvused pole eriti kunagi huvitanud siis jätab see fakt külmaks. Aga kokkuvõtteks... hea on olla puhas armidest, eriti kaklusarmidest... võitlusarmid ei anna minu arust mehele mitte kui midagi juurde, paljude arust küll annavad, aga minu arust on arm ju nõrkuse märk just, nõrk laskub võitlusse, tugev suudab võitlust vältida ja astub võitlusse siis kui suurt muud võimalust pole. Loll läheb pea ees võitlusse, tark üritab võitlusse üldse mitte laskuda.

22. märts 2008

Emo jms

Eelmine nädal olid mul siis paar päeva "päevad", mitte küll nii nagu South Park'is poistel, aga päevad ses mõttes, et olin mõne päeva emom kui tavaliselt. Juhtub nii iga kuu korra või ei teagi täpselt mis aja tagant.
Nahk on imelik, iga nädalavahetus läheb kodus millegipärast hullemaks, Tallinnas läheb tagasi normaalseks, ei saa aru milles asi on. Muidu kreemitamine ja uus pesuvahend on naha paremaks küll teinud, sellist kuivust ja kestendamist enam pole eriti, suudaks mitte sügada ja näppida olekski korras, aga vat ei suuda eriti hästi, enam-vähem piisavalt, aga siiski peaks vähem sügama-näppima. Paras liha eiramise katse.
Tibu tuli täna neljapäeval, vaatasime mingi räige hentai (märksõnad: scat, bondage jne) või mis iganes selle õige žanr on lõpuni, tegelt jäi viimane osa vaatamata, sest sel polnud subtiitreid, päris rõve ja naljakas samal ajal. South Parki vaatasime ka muidugi, Cartman on krdi geniaalne tegelaskuju ikka:D
Saime mehhatroonika projekti ka see nädal põmst valmis, kuid just nüüd avaldus suur probleem, mida me ilmselt lahendada ei suudagi, aga arvestatav tulemus on siiski käes, asi töötab ja põhimõtteliselt on seda võimalik ka kasutada kuigi seda "nõksutamist" ei tohiks tegelt olla.
Mu kallis on krdima kallis, imelik võib-olla öelda, aga ta on nii kickass, et kole:D Ta on krdima vaba oma suhtumises ja ei pelga millestki rääkida, nagu ka mina, sellepärast me kokku ka sobime ilmselt, igatpidi nunnu ja lahe indiviid, mõlemad oleme küll parajad põikpead ja tekitame probleeme seetõttu, aga suudame siiski arusaamatused kiiresti ületada ja üksteist mõista hästi. I'm sweet and she is sweet and we're both kickass;)

6. märts 2008

2 nädalat vaikust - ülbe

Krdi jan, tuleb mölisema, et ma olen virtuaalteemas ülbe, krt vaadaku ennast, tal on parasjagu "Jasoni kompleks" küljes ehkki erinevalt Jasonist räägib jM kõik virtuaalis üle, ülbik missugune, ning siis on vaja minu ja Kuradiga tulla vinguma (eelkõige ikka minuga, sest tema arust olen ma selle just Kuradilt külge saanud ja seega "uuem" vinguja, kergem ju külge hakata), et me oleme sarkastilised, närime tähti ja ei talu lollusi ehk oleme ülbikud, eelkõige mälisetakse muidugi eelpoolnimetatud põhjusel minuga. "Õpi viisakust!" - nahhui ma suudan igas situatsioonis viisakas olla kui vaja, see, et ma tögan inimesi jutukas (eneseirooniaga küll alati, millest jah, täitsa võimalik, enamus või paljud ei pruugi aru saada), kui inimene ei suuda sarkastilisusega ja/või iroonia-tögamisega hakkama saada siis on ta sotsiaalselt kerge hälvik. Aga krdile jan.
Käisime tibuga täna poes särki otsimas, ei leidnud, viimased kuu aega pole ühtegi tugevamat tüli olla, eile tahtis vägisi üles tulla, kuna tibu oli tujutu, kuid enam-vähem (peaaegu) suutsin asjad ohjes hoida, mingit räiget tüli igastahes ei tulnud, mis tavaliselt oli enamasti igakordne asi, kui tibu tujutu oli, või no nii hull päris ka polnud, aga suur tüli kippus küll tulema sellises olukorras. Aga viimane kuu (vist) on äärmiselt meeldivalt läinud, tuju on mõlemal suht hea olnud ja mingeid solvumisi pole toimunud. Homme tuleb taas siia, vaatame uut Omen'it ja Vidocq'i ka vast (kui kohale jõuab) ja vb ka I am Legend'it.
Okei... aitab.

21. veebruar 2008

17 päeva vaikust...

Jah, just nii palju on möödunud viimasest postitusest. Vahepeal on muidugi nii mõndagi juhtunud, küll mitte midagi märkimisväärset, asjad on tiksunud omasoodu täitsa korralikult. Koolis käimine sujub võrdlemisi hästi. Kõik sujub suht hästi. AInult üks konstantne segav faktor on - pidev väsimus, magan küll sisuliselt igal öösel normaalselt ja 8 tundi ka vähemalt tavaliselt, ei vähkre voodis, ei ärka keset ööd üles, aga ikkagi olen järgmine päev väsinud, näikse, et asi on tingitud talve puudumisest ehk loodus mängib bioloogilise kellaga, ütleb, et on juba kevadväsimus, aga tegelt pole kevadest haisugi - kuigi tegelt on küll, seda nn kevadHAISU tundsin eelmine nädalavahetus, linnud on ka järsku aktiivseks läinud, varem polnud neid nähagi, täna oli Pärnus bussijaamas bussi oodates vist mingi 5 erinevat linnuliiki vaateväljas. Asjad muutuvad, ka loodus, inimene peab ka muutuma või sureb, nii lihtne see ongi. Aga kas mõtlev loom oskab seda nii lihtsalt ka aktsepteerida, ei paista oskavat, küll pannakse oskama millalgi. Tibu ärritus mu jutu peale, kuigi rääkisin täitsa tavalist juttu, tal vahel on sellised "tujud" - vale sõna küll selle kohta, aga noh ikka juhtub, las ta olla üksi rahulikult siis, küll räägime jälle. Loll ju sundida ennast peale sellises olukorras, räägime niigi piisavalt, üks õhtupoolik mitte rääkida ei muuda midagi. Mortiis käib... Nüüd Skyclad. Hakkangi nüüd mussi sorteerima. ... Mis muudab mind satanistiks? Miks eeldatakse, et satanisti teinepool peaks ka satanist olema? Retoorilised küsimused... mitte.

4. veebruar 2008

Hmm...

Eile oli MVO koosolek, kerkis üles palju teemasid, arutelu on väga suur, mis on väga positiivne, koorus välja uusi ideid ja vanu ideid sai üle vaadatud.
Tibuga on raske, tal on kuidas seda nimetadagi - pohhuismi sündroom, eriti polegi see viimasel ajal häirinud, kuid piisab sellest, et mul on ükskõik või käitun nii, et mul on ükskõik ja tüli on majas, üldiselt tibu ei suuda kriitikat kuulata, ei teagi miks, küll ta millalgi selle ka ära õpib, valusa vastu näppe saamise kogemuse läbi ilmselt, praegu on pisut veel probleeme sellega, kuid ei midagi hullu, aga no mida mul oodata oli kui tähtkujult kaljukitsega end sidusin:D parajat põikpead ikka, ega ma ise olen ka paras nuhtlus ja põikpea ning võin ikka väga kõvasti närvidele käia, nii et - paras paar;)
Nüüd keskkonnakaitse harjutustundi ja siis veel keskkonnakaitse loengusse ka.

1. veebruar 2008

Vabam...

Kõik lahenes ikkagi hästi, mis on äärmiselt meeldiv ning samas on äärmiselt ebameeldiv, et midagi taolist jälle juhtus, aga õhustik muutus kuidagi sunnitumaks ja vabamaks, just minu poolt siis, mitte et mul oleks raske tibuga suhelda olnud, aga ma kippusin teatud põhjustel oma sõnu ja tegusid piinlikult valima, et mitte möliseda saada. Praegu ütlen nagu on, säilitades ratsionaalsuse ja mitte asju üle pingutades, ühesõnaga ei lase ennast närvi ajada. Tibu on varsti siin ka.
Mehhatroonika projekt kujuneb huvitavaks, sest läheb vaja just neid oskusi - programmeerimist - mida mul kõige rohkem vajaka on, eks näis, vähemalt ei pea üks tegema, kolm pead on ikkagi kolm pead.

30. jaanuar 2008

Ptui...

Eile õhtul oli jälle tõsine intsident tibuga, magada polegi sittagi saanud seetõttu, kuidas krt inimesed ütlevad üht ja mõtlevad teist, kuidas ma saan suhelda kui ei öelda mida mõeldakse, kui tehakse midagi hoopis risti vastupidist sellele, mida tegelt tahetakse teha. Teod ja sõnad räägivad mitte mõtted, ma pole hiromantik, et suudan teada mida mõeldakse, jah, osaliselt oskab seda iga inimene, kuid miks peab seda siis eraldi tahtma kui lihtsam on öelda otse välja? ei juleta? ei taheta? karistatakse? - seni kuni ma selgelt ei tea kuidas asi on ehk siis pole konkreetselt midagi mis reaalselt on inimese enda mõttes öeldud-tehtud, siis on mul täielik õigus tõlgendada asju nii nagu neid välja öeldakse-kuidas tehakse. Miks on vaja asju keerulisemaks muuta kui kordades lihtsam on otse välja öelda, mida indiviid mõtleb. On vaja teadmatusest ja keerutamisest-valetamisest-vastupidikäitumisest tekitada probleeme? Üks väike kinnitus a la "aga see pole nii" vms on täiesti piisav, aga ei, ikka on vaja päevadepikkusi kannatusi vastaspoolele põhjustada isegi kui vastaspoolt armastatakse. Inimesed, rohkem oma mõtete selget väljendamist! hoiab enda ja kõik lähikondsed tervena.
Mehhatroonik - projekt on päris hull asi, eriti kuna teema millega tegelema peame on raske, nõuab programmeerimist:D käsitsijuhitava pingi muutmine CNC pingiks, meie peame siis saama asja nii tööle, et kontroller mõistab sisestatud CAM mudelit.

29. jaanuar 2008

4.0

Sain siis lõpuks soojustehnika eksami hinde teada, esimesel korral ebaõnnestus, teisel korral sain nelja, VÄGA HEA, sõna otseses mõttes;) Kokkuvõttes siis tuli semestri keskmiseks hindeks 4.0, kolm ainet tegin küll kuuest ära, aga siiski võib rahul olla, ülejäänud kolm lükkusid järgmisse aastasse.
Kodune rinne on huvitavaks muutunud viimasel ajal, niipea kui ma oma mölina "juhtpositsiooni" ära andsin, tekkisid kohe uued "juhid". Igastahes huvitavad ajad on. Hakkavad asjad võib-olla normaalsesse suhtlusse loksuma. Parem oleks, kõrini senisest "korraldusest" suht.
Ruta käskis endast rääkida:D No ma siis räägin, viimastel nädalatel on võrdlemisi hästi läinud, rahulikult ja mõnusalt, küll paar sitemat juhtumit on olnud, kuid siiski märksa positiivsem foon kui mõned eelmised kuud just siis minu poolt, tibu poolt pole põmst muutusi olnud, sest seda polegi vaja olnud.
Uus semester hakkas ka pihta ja ained on võrdlemisi läbinäritavad, enamus küll üldained, eks näis mida mehhatroonika projekt endast kujutab. Tunniplaan on ka hea, reede vaba, saab juba neljapäeval koju minna sel semestril, poole semestri pealt muutub neljapäev ka veel vabaks, peaks nagu viimane semester olema ka ju, aga nihhujaa oli vaja laiska panna vahepeal:D
Tibuga on krdima hea olla, ka niisama kaisus vedeledes, mida me ka enamasti teeme koos olles. Igastahes Ruta on minu nunnu ilus tibu:*

15. jaanuar 2008

Viirus

Jälle oli tüli täna, katku ja siis hiljem viirusete ning bakterite kohta, nagu ikka suutsin ma tibu närvi ajada sellega, kuigi mul oli osaliselt õigus ning viiruste ja bakterite osas eksis tibu täielikult, ma ei mõista miks ta niimoodi põlema läheb vaidluste ajal, ta väidab, et ma pean oma teadmisi alati õigeteks ja teda ei usu ning vaidlen vastu kogu aeg, AGA ma ei pea kunagi oma teadmisi õigeteks, ma räägin selle põhjal, mida ma tean ning eksin ka selle käigus, täna uurisin näiteks mingi 3-4 kohast, et teada saada kas äkki tõesti viirused on ka bakterid, ei leidnud küll ühtegi veenvat tõendit, ainuke asi, mis leidsin oli, et põmst esineb teatud bakterite käitumisel ja viiruste käitumisel väikseid sarnasusi, aga kokkuvõttes VIIRUSED EI OLE BAKTERID, kooliajast nagu see isegi suht selgelt meeles, et see pole nii.
Täiesti imelik, kuivõrd võivad võrdlemisi väikesed erinevused inimese suhtluses põhjustada intensiivse ja vaba suhtlemise puhul pidevaid probleeme.
Soojuse eksami sain nulli, homme uuesti õppima hakkama ja järgmine nädal uus üritus, ega tundsin ise ka, et ebaõnnestus, liiga palju asju läks sassi ja ei meenunud.
Imelik, mida tugevamini inimest armastada seda tugevamad on vihapursked selle inimese suhtes, aga samas nii loogiline... võõrastest inimestest on ju ükskõik, aga kes ikka südame alla poeb... sellel on suur mõjuvõim.

14. jaanuar 2008

Vabadus

ALustuseks... soojustehnika eksam läks suht sitasti, oleks pidanud laupäeval üle lugema ikkagi kõik, mitte niivõrd et poleks osanud, aga asjad läksid sassi ja täpsus kannatas kõvast.
Suhted on huvitavad asjad, eelkõige armastusel põhinevad suhted, ma ei mõtle mingeid sõbra, vanema-lapse vms vaid naise ja mehe vahelist armastust, see on sisuliselt suhe, mis selgelt toob välja inimese leplikkuse, see näitab kui väga on inimesed võimelised (enamasti puhtal verbaalselt tasandil) tegema järeleandmisi teisele inimesele, ja nagu jutukas jM ütles, tehakse seda ikka vääääga palju teinekord selle nimel, et suhe püsiks, igaühel on omad piirid öeldakse, kas ikka on? mingi dokut nägin hiljuti, kus oli sellest vanglast, kus iraaklasi hoiti ja mis alandusi siis teht, ning mis selgus, erinevalt USA sõjaväe väitest, ettegemist on mõne "bad apple'iga õunakuhjas" siis tegelikult tingis sellise käitumise olukord, väga paljud poleks julenud sellele vastu astuda, oli antud käsk vangid mistahes moodustel rääkima panna ja ilmselt seda tehtigi, seal näitas ka mingit 70ndate eksperimenti, kus grupp igati tavalisis inimesi jagati võrdselt vangideks ja vangivalvuriteks, alguses oli asi nali kõigile, aga mida edasi aega läks seda enam oligi tegu tõeliste vangide ja vangivalvuritega, situatsioon tingib käitumise, väga vähesed suudavad seda mitte teha, võim hakkab pähe nagu öeldakse.
Vabadus... mõtlesin siin, tibu kuulas raadi kahte veebist ja siis tuli kozy saade ja peale seda tramm ja buss, ning jõudsin järeldusele, et lai silmaring on vabadus, kitsa silmaringiga inimene on oma rumaluse ori, ta ei saa kunagi vabaks saadagi. Ei nõustu väitega, et "ignorance is bliss" või " teadmine võtab vabaduse", teadmised-tõde on vabadus... selle puhtaimal kujul, jahuda mingist, et riik ahistab ja seadused ei lase vabad olla, on absurd, samuti pole inimese füüsiline keha vangla, see näiliselt nõrk ja väeti kest on võimeline ikkagi väääga paljuks kui ülemine korrus vaevub seda vaid tegema, nii lihtne see ongi..
Tibuga sai hiljuti mitmed asjad selgeks räägitud, eelkõige meie suhtlemise eripärade vastuolud, lahe kuivõrd probleemi teadvustamine võib asjale kaas aidata. Kokkuvõtteks ütleks, et inimesed suhelge oma kõige lähedasemaga, nii on kõik korras ja probleeme sünnib vähe.
Kiisu hüppas sülle just:D esimene toakass meil, aga nüüd magama.

10. jaanuar 2008

Viha

Slayer... Naiss... Viha... Hea...
Kuidas saab üks inimolevus olla oma lähedase suhtes nii hoolimatu, nii ülimalt egoistlik, et see ajab mind satanisti - egofiili juba olemuselt, vihale ja oksele, aga ma tean ka miks, satanist on kaalutletud egomaniakk, tasakaalustatud egomaniakk, satanist ei sõida kellestki üle kui talle endale pole osaliselt sama tehtud, satanistlik egomaniaklus on enesekaitsel põhinev, seevastu tavalised egomaniakid sõidavad tingimusteta kõigist ja kõigest üle, puhas rünnakul ja agressioonil põhinev egomaniaklus, mis, tihti, on põhjustatud teiste tavaegomaniakkide poolt. Kuidas saab inimene tahta saada vastu seda, mida ta ise pakkuda ei suuda? Kuhu jääb tasakaal? Vihastuda-solvuda-süüdistada seetõttu teist inimest, sest too ei käitunud, keeldus käitumast, kuidas keegi eeldas, on - täielikult mõistusevastane ja absurdne. Kui hakata selle peale jonnima-mölisema, et keegi sinu algatatud teemal oma teadmised välja toob ja seega sinu algatatud teema "juhtimise" üle võtab on arusaamatu, malet ei saa võita kui sa vastase võimalikke käike ette ei arvesta või vähemalt ei süüdista vastast selles, et ta ei käinud nii nagu sa ise eeldasid. Absurd. Vastutust ei saa veeretada selle kaela, et "oh ma ei osanud sellega arvestada, egas mina siis süüdi pole", kui ei osanud arvestada siiis oled SÜÜDI, ilma tingimusteta, JA sellest tuleb õppida. Kangekaelsus on huvitav nähtus, üheltpoolt kasulik, teiseltpoolt kahjulik, kolmandast küljest eksisteerimiseks täielikul määral hädavajalik, ilma kangekaelsuseta poleks ilmselt elu. Kogu elu rajaneb kangekaelsusel, visadusel, oskusel vaatamata näilisele lootusetule olukorrale üritada ja katsetada kuni kasvõi haletsusväärse lõpuni edutult, edu alus on kangekaelsus, omadus oma jurri edasi ajada ja saavutada mis vajalik, AGA sealjuures peab hoidma kõrvad lahti, sest otsetee asemel väikse kõrvalepõike sooritamine võib pikas plaanis olla tunduvalt kasulikum kui täpselt sama asja edasi ajada. Põhineb ju ka erinevate liikide tekkimine sellel, kõrvalekallete tegemine vastavalt vajadusele viib sihile, adapteerumine, kohanemine, arenemine, kõik seisneb oma jonni ajamises ja vajalike kõrvalepõigete tegemisel. Ja siis on need, kes keelduvad kõrvalepõikeid ja väikseid muudatusi tegemast ja PÕRUVAD, ole kui tugev tahes, kui sa keeldud muutumast siis sa hävid, kui sa otsustad enam mitte muutuda, sa hävid. Elu on ilus! Mind vihastavad inimesed, kes ei suuda kuulata, väiksed asjad muudavad suuri asju, väiksed muudatused võivad tuua imelised tulemused. Aga aitab tagasi õppima...

4. jaanuar 2008

Uusaasta

Tibu oli eelmise aasta viimasel ja selle aasta esimesel siin, vaatasime koos perega telekat, "Kreisiraadio šõu" oli hea. Tibu pidi küll esialgse plaani kohaselt ka teisel siin olema, aga ta isa väänas jala välja ja meie plaanid olid pühitud, SITT. Tibu sai viimasel 17, kinkisin talle Pratchetti "Ajavarga", ehk meeldib. Vaikselt peab hakkama eksamiteks õppima, 1 ainepunkt oleks vaja põhimõtteliselt ainult veel vaja saada, üritan 2 eksamit ära teha (vb ka 3). Täiendasin koduka "Huvid"-e sektsiooni, tibuga tegime Femme Sims'i, üllatavalt hästi läheb koostöö, koos olla on ka puhas nauding, iga korraga aina parem. Homme ehk tuleb taas siia, pidi juba täna tulema, aga krdima herpesviirus tegi krdima rämeda villi huulele. Tribalwarsis ootan rünnakut, varsti jõuab ka, peale seda lasen venna arvuti taha. Kõik on mõttetu, kõik on väärtuslik.