27. veebruar 2007

Kõik valima!

Järjekordne päev on õhtusse jõudnud ning paras aeg jätkata eile alustatuga. Olles inimene, kes väga ei planeeri, mida ta järgmisel päeval teeb, võttes elu päev korraga, tean ma suht alati, kuidas mu nädalalõpp välja kujuneb. Pühapäeva tähtsaim tegevus on valima minemine, eelhääletusele pole viitsinud minna ja ID-kaardi lugejat pole veel soetanud siis peab minema õigel ajal. Otsus kelle poolt hääletada on ka tehtud, minu hääle saavad Rohelised, paljuski on põhjus nende apoliitilisuses (uustulija boonus) ja ka valimisplatvormis. Ei luba nad mingeid pudrumägesid ega piimajõgesid ega taha neid ka avada, mida eranditult (vist) kõik teised erakonnad teevad. Rohelised ei luba midagi, ei raiska nad ka oma reklaamimiseks suurtes hulkades loodusvarasid. Rikkus pole palju raha vaid pikkadeks aegadeks elamiskõlbulik Maa ning seda rohelised tahavad, et riik aitaks üksikisikutel teha ehk et toetada loodussõbralikku inimest. Väga tervitatav on ka nende otsedemokraatia idee ehk kodanikualgatusel põhinevate referendumite läbiviimine, mis oleks seaduse jõuga, mitte lihtsalt arvamuse avaldamiseks vaid muudatuste reaalseks elluviimiseks. Praegu saavad inimesed ikka väga vähe reaalselt juhtida riiki. Liigne esindusdemokraatia mis muud.

26. veebruar 2007

Algus... Lõpp...

Liitume siis tänapäeva kirjandusliku suunaga avaldada oma mõtteid internetis blogi vormis. Toomas Hendrik Ilvese kõne 24. veebruaril oli hea, liigagi hea, ei kannatanud võrdlust sisu poolest eelmise presidendi kõnedega, kuigi temaatika oli samas suunas, ainuke miinus oli kõne lugemise tuimus, need mõned apsud (mida ta teeb ainult maha lugedes) ei häirinud.
Ma olen küll ja veel mõelnud, et eestlased on venelastele nagu ülejäänud maailmale juudid, s.t. et venelased (räige üldistus, ei kehti muidugi kõigi kohta) ei salli meid kuna ma oleme olnud ja oleme ka edaspidi neist paremad - puhtaloomuline kadedus, tegid nad mis nad tegid, aga eestlase vaim paistab olevat tugev, sest paljud teised NLiidu all olnud rahvused on hääbunud või kadunud peaaegu täielikult. Meis on midagi, mis teeb meist tugevaks, võib-olla on see eestlaslik põikpäisus ajada üksi oma jonni edasi sõltumata teistest. Kuradi uhke ja hää on olla eestlane.